Valitsus kinnitas erakorralisel istungil „Tööhõiveprogrammi 2021-2023″ muutmise, mis võimaldab vastavalt Eesti Töötukassa nõukogu ettepanekule hüvitada piirangutest enim kahju saanud ettevõtetele märtsi töötasu. Varasemal kabinetinõupidamisel leidsid toetust ka kompensatsioonid haridus- ja teadusministeeriumi ning kultuuriministeeriumi haldusala ettevõtjatele.
Peaminister Kaja Kallase sõnul COVID-19 epideemia olukorras ülimalt oluline leida tasakaal piirangute ning inimeste igapäevase hakkamasaamise vahel. „Tänane otsus pakub leevendust neile, keda uued piirangud majanduslikult kõige rohkem mõjutavad. Mõistan, et paljud ettevõtjad on COVID-19 kriisi tõttu pikalt kannatanud, kuid uute piirangu kehtestamine ja uute toetusmeetmete koostamine oli möödapääsmatu otsus. Me peame kõik piirangutest kinni pidama, et peatada koroonaviiruse levik, sellega ei päästa me ainult Eesti tervishoidu, vaid ka majandust.”
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik nentis, et viiruse leviku tõkestamiseks on valitsus olnud sunnitud tegema piiranguid mitmes valdkonnas. „Pean ainuõigeks, et inimeste töökohtade säilimiseks pakume toetust palkade maksmiseks nii neile sektoritele, kus ettevõtetel on tulnud töö ajutiselt lõpetada kui ka neile, kelle tegevus on COVID-19 kriisi ja piirangute tõttu oluliselt kannatanud. Oleme mitme töötukassa meetmega andnud olulise panuse, et kriisi ajal säiliks võimalikult palju töökohti, millest omakorda sõltub meie inimeste sissetulek ja sotsiaalne turvalisus.”
Täna valitsuse heakskiidu saanud märtsi kuu töötasu kompensatsioon on ette nähtud üksnes nendele töötajatele palga maksmiseks, kelle töömaht või töötasu on oluliselt vähenenud. Toetusmeetme prognoositav kulu on umbes 38 miljonit eurot, mis kaetakse töötukassa vahenditest. Toetust saavad ka füüsilisest isikust ettevõtjad. Nende toetusmeetme prognoositav kulu on kuni 4,66 miljonit eurot ja see kaetakse valitsuse reservist.
Töötasu jätkutoetust saavad taotleda ettevõtted, kelle käive või tulu on 2021. aasta märtsis langenud vähemalt 50 protsenti, võrreldes kuu keskmise käibega perioodil detsember 2019 kuni veebruar 2020. Toetust makstakse üksnes töötajate eest, kellele ei ole kokkulepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud. Töötukassa kompenseerib tööandjale 60 protsenti töölepinguga töötaja varasemast keskmisest palgast, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot kuus (bruto).
Tööandja on kohustatud maksma töötajale, kes saab töötasu jätkutoetust, omadest vahenditest brutotöötasu vähemalt 200 eurot. Ettevõte ei tohi toetust saanud töötajaid 31. maini koondada.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt märkis, et eelmise aasta kevadise toetusmeetmega võrreldes on uus palgatoetus paremini sihistatud. „Töötukassa palgatoetuse kaudu toetatakse ka turismile omaseid tegevusalasid ja neid turismiettevõtjaid, kes on erinevatest piirangutest otseselt puudutatud. Kahtlemata on see turismisektorile tänuväärne abi, et vältida oma töötajate koondamisi ja hoida inimesi palgal,” ütles Sutt.
Toetust saavad ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle ettevõtlustulu oli 2020. aastal 50 protsenti väiksem kui 2019. aastal. FIE toetuse suurus on 584 eurot.
Jätkutoetuse avalduste vastuvõtmine algab e-töötukassas 1. aprillil.
Lisaks töötukassa kaudu kompenseeritavale töötasule on valitsuse liikmed kiitnud kabinetinõupidamisel heaks valitsuse reservist eraldatava toetuse haridus- ja teadusministeeriumi ning kultuuriministeeriumi valdkondadele.
Heakskiidu leidis vabakutseliste loovisikute abipakett mahus 1,54 miljonit eurot; kultuuri- ja spordiorganisatsioonide toetus summas 2,8 miljonit eurot ning erahuvihariduse ja -huvitegevuse toetus kogusummas 2,6 miljonit eurot. Valdkondlike toetusi rakendavad ministeeriumid.