„Ligikaudu miljard eurot on mõeldud Eesti tuleviku ettevalmistamiseks – keskkonda, kliimat hoida aitavateks investeeringuteks, digivõimaluste arendamiseks, vesinikutehnoloogiale, haiglatele. Kui kasutame seda raha targalt, saame kriisist väljumiseks uue ja nutika hoo, nii et kutsun kindlasti üles kaasa mõtlema, kuidas seda kõige paremini teha,” ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
Eesti taastekava on äsja valminud üleriigilise strateegia “Eesti 2035” üks lisadest, keskendudes eesmärkidele ning reformidele ja investeeringutele, mida rahastatakse Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF). Taastekavad tuleb koostada kindla ühesehituse ja vormi alusel ning esitada Euroopa Komisjonile esimesel võimalusel hindamiseks.
Kui suure rahastuse Eesti RRFist saab, selgub lõplikult 2022. aasta juunis, kui Euroopa Komisjon arvutab värskete SKP andmete alusel kõigi liikmesriikide täpse toetusmahu. Suure tõenäosusega jääb Eesti toetusmaht vahemikku 880 miljonit kuni 1,1 miljardit eurot.
„Avaliku konsultatsiooniga paralleelselt jätkuvad läbirääkimised Euroopa Komisjoniga. Tegu on elava töödokumendiga, mille lõppversiooni valmimisel on võimalik kõigil kaasa rääkida,” ütles rahandusministeeriumi strateegianõunik Triin Tomingas. „Taastekava on ametlik vorm, millesse tuleb meie riiklikus strateegias kokku lepitud reformiplaanid RRFi toetuse ulatuses ära mahutada ning Euroopa Komisjoniga oodatavates tulemustes kokku leppida. Millised saavad olema plaanitavate meetmete täpsed tingimused, pannakse huvigruppide ja ministeeriumide koostöös täpsemalt paika lähikuudel,” selgitas Tomingas.
Ettepanekuid Eesti taastekava kohta ootab rahandusministeerium 4. juunini, et jõuda võimalikult kiiresti dokumendi lõppversioonini, mille kinnitab valitsus praeguste plaanide kohaselt juunis. Seejärel tuleb kava esitada Euroopa Komisjonile, kes annab oma hinnangu kahe kuu jooksul. Plaanide järgi peaks kava lõppversioon kinnitatud saama varasügiseks.
Eesti taastekava olulisemad investeeringud on seotud rohe- ja digipöördega, kuhu on plaanis suunata kokku üle 600 miljoni euro. Muuhulgas soovitakse rahandusministeeriumi ettepanekul viimase miili netiühenduse tagamiseks kasutada üle 24 miljoni euro, ettevõtete digipöördeks 73 miljonit eurot ja innovaatiliste rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks 206 miljonit eurot.
Taastekava rohevaldkonna investeeringud on suunatud suuresti ettevõtjatele: rohepööret toetatakse spetsiaalse rohefondi kaudu, rahastatakse uuenduslike ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõttu, ent ka bioressursside väärindamist ning vesinikutehnoloogiate pilootprojekte.
Lisaks plaanib Eesti investeerida korterelamute ja väikeelamute energiatõhususe tõstmisesse, elektrivõrgu tugevdamisesse, tööstusaladel keskkonnasäästlikku energiatootmise edendamisesse ning viia ellu ka energiasalvestuse pilootprojekte.
Transpordivaldkonnas soovib Eesti rahastu toel teha säästva liikuvusega seotud raudtee- ja trammiliikluse investeeringuid. Näiteks sisaldab kava Rail Balticu osaks oleva Ülemiste ühisterminali rajamist ning Tallinna Vanasadama trammiliini rajamise toetamiseks 26 miljonit eurot.
Digipöörde raames soovib Eesti toetada investeeringuid ettevõtete protsesside digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks. Ettevõtjatele ja kodanikele suunatud avalikud digiteenused jõuavad uuele arengutasemele: sündmuspõhiseks ja etteaimatavaks, parandades ühtlasi avaandmete kättesaadavust ja võtmeregistrite andmekvaliteeti ning tagades digiriigi pilvetaristu kestlikkuse.
Konsultatsiooni ja läbirääkimiste käigus kogunenud tagasiside ja ettepanekute alusel täiendab ja kohendab rahandusministeerium taastekava eelnõud ning jätkab paralleelselt koostöös Riigi Tugiteenuste Keskuse ja teiste ministeeriumidega taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise ettevalmistusi, et olla valmis pärast ametlikku taastekava kinnitamist vahendite kiireks kasutuselevõtuks.
Eelnõuga on võimalik tutvuda ka eelnõude infosüsteemis (EIS) ja osalusveebis. Taastekava avalik konsultatsioon toimub 20. maist 4. juunini 2021. Lisainfot leiab aadressil www.rrf.ee.