Kas kõik ettevõtjad teavad, millised on nende kohustused rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks?
Turul on erinevaid teenuspakkujaid, kes ettevõtte eest teevad KYC ära, kuid sellised teenused ei ole odavad.
Vaid suuettevõtted ja -korporatsioonid suudavad eraldada piisavalt ressurssi (me räägime siin miljarditest eurodest ainuüksi Euroopa Liidu territooriumil), et teostada tunne oma klienti (KYC – Know Your Customer) protseduure ning sellel järgnevat ärisuhte monitooringut tasemel, mis võimaldab nii rahapesu kui terrorismi rahastamist tuvastada ning seeläbi ka ennetada. Turul on erinevaid teenuspakkujaid, kes ettevõtte eest teevad KYC ära, kuid sellised teenused ei ole odavad.
Eestis vaid kümnendik nendest ettevõtetest, kes rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse mõistes on kohustatud KYC protseduuri läbi viima, seda tegelikkuses teevad ning ulatuses ja sisuga, mis on regulatsioonides silmas peetud. Kindlasti on üheks mittetegemise põhjuseks vajalike teadmiste ja oskuste puudumine, kuid teisest küljest puudub selleks SME-del ka vajalik ressurss ning nii tehaksegi KYC-d nagu eelmisel sajandil – kogutakse ja skaneeritakse pabereid. Kuhu on selles valdkonnas jäänud digiinnovatsioon?
Samas kõik need dokumendid ja neis sisalduvad andmed on kuskil ju digitaalselt olemas!
Meetodid, kuidas veel tänagi KYC protseduure rakendatakse ja kontrolle tehakse, pärinevad eelmisest sajandist. Hulga andmeid kogutakse kokku paberil, neid skaneeritakse ja sisestatakse. Suur osa KYC andmetest kogutakse kokku läbi kolmandate allikate ning selleks, et olla veendunud nende õigsuses, võrreldakse (verifitseeritakse) neid veel alternatiivsete allikatega. Kulutatakse tohutult ressurssi st. nii aega kui raha, kuid sisuliselt nimetatud tegevus ju rahapesu ega terrorismi rahastamist ei tõkesta. Energia kulutatakse formaalsete nõuete täitmisele aga sisulisile analüüsile, mis tegelikke rahapesu või terrorismi rahastamise juhtumeid leida aitaks, ressurssi lihtsalt enam ei jätku.
Kuid siin on riigil endal võimalik palju ära teha, et muuta KYC tegemine lihtsamaks ja sujuvamaks, võimaldades ligipääsu otseallikatele (nt. riiklikele andmebaasidele) ja väljastades andmeid masinloetavalt ja verifitseerides andmete päritolu.
Hariduselt olen jurist ning juurapõldu kündnud juba üle 25 aasta
Olen juba pea 5 aastat tegelenud erinevate projektide raames (Diginno, Dinnocap, Accelerate Estonia) ja nüüd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis välise eksperdina uue andmete komplekspäringul põhineva ja riigi poolt arendatavata tunne oma kliendi andmevahetusteenuse loomisega. Ning tunneli lõpus tõesti paistab valgus! Loodetavasti selle aasta lõpuks teeme kättesaadavaks KYC profiilide alusel riiklikel registritel ja andmebaasidel põhineva tasuta teenuse, mis aitab ettevõtetele senisest väiksema aja ning raha kuluta saada vajalikud andmed oma tehingupartnerite kohta, veendumaks nende usaldusväärsuses.
Hariduselt olen jurist ning juurapõldu kündnud juba üle 25 aasta nii avalikus sektoris kui ka erasektoris. Lisaks olen töötanud üle 10 aasta erinevates ülikoolides lektorina.