Blogi

17.10.2019 kogunes enam kui 400 õpetajat, koolijuhti ja noort haridusprogrammi Ettevõtlik Kool haridusfestivalile. Festivali raames kuulutati välja koolide ja lasteaedade parimad ettevõtlikku hoiakut arendavad edulood ning jagati välja standardid ehk kvaliteeditunnustused õppeasutustele, mis rakendavad süsteemselt ettevõtlikku õpet.

Haridusprogrammi Ettevõtlik Kool koordinaatori Kristi Krilovsi sõnul töötab täna enam kui 125 kooli ja lasteaeda programmi põhimõtete järgi. Krilovs: „Ettevõtlik Kool on kui kaasaegne hariduse kvaliteedimärk. See on teisisõnu koondnimetus põnevale ja kaasavale õppimise metoodikale, mis toob koolidesse ja lasteaedadesse rohkem iseseisvat ja ettevõtlikku hoiakut, arendab lastes otsustusvõimet ja ärgitab tegutsemishimu.“

Sel aastal jagati välja 29 standardit ehk kvaliteeditunnustust, sh Sillamäe Lasteaed Päikseke sai kõrgeima taseme ehk kuldtaseme ning Antsla Gümnaasiumile ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumile omistati hõbetase. Baastasemed omistati kokku 26 õppeasutusele üle Eesti. Standardeid jagatakse 3 kategoorias (baas-, hõbe- ja kuldtase) õppeasutustele, mis on juurutanud hästi igapäeva õppesse ettevõtliku ja õppijakeskse õpikäsitluse.

 

Standardid ehk kvaliteeditunnustuse saajad:

Kuldtase:

Ida-Virumaa: Sillamäe Lasteaed Päikseke

Hõbetase:

Võrumaa: Antsla Gümnaasium

Jõgevamaa: Põltsamaa Ühigümnaasium

Baastase:
Raplamaa: Kohila Gümnaasium

Ida-Virumaa: Lüganuse Kool, Jõhvi Vene Põhikool, Jõhvi Põhikool, Illuka Kool

Pärnumaa: Vändra Gümnaasium, Jõõpre Kool

Lääne-Virumaa: Vasta Kool, Kunda Ühisgümnaasium, Uhtna Põhikool, Kunda Lasteaed Kelluke, Vasta Kooli Lasteaed Mõmmik,

Järvamaa: Türi Põhikool, Paide Hammerbecki Põhikool, Paide Hillar Hanssoo Põhikool, Imavere Põhikool, Peetri Kool

Viljandimaa: Viljandi Jakobsoni Kool,

Saaremaa: Aste Põhikool, Lümanda Põhikool, Kärla Põhikool, Leisi Keskkool

Valgamaa: Lüllemäe Põhikool, Tsirguliina Kool

Hiiumaa: Lauka Põhikool

Võrumaa: Mõniste Kool

 

Edulugude konkurssi parimad eestvedamised on:

Kategoorias „Põnevaim tund“:

I koht:  Koeru Keskkooli projekt „Ettevõtliku õpilase koolitund on põnev“

II koht: Rakke Kooli projekt „Cad Robotics“

III koht: Läänemaa Ühisgümnaasiumi projekt „Praktilise turunduse kootööprojekt“

 

Kategoorias „Heategu kogukonnale“

I koht: Oru Kool projektiga „Linnaga Linnamäel“

II koht: Võru Kesklinna Kool „Muusikal“

III koht: Jõõpre Kool „Jõõpre bussipeatuse uuendamine“

 

Kategoorias „Parim koostöö partneriga“

I koht: Lihula Gümnaasiumi projekt „Heategevuslik viimase koolikella ball“

II koht: Väätsa Põhikooli projekt „Träsh Walk“

III koht: Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi projekt „Moedemm“

 

Kategoorias „Noorte/laste algatus“

I koht: Rakvere Reaalgümnaasium „Raamat“

II koht: Hargla Kooli projekt „Teistsugune koolipäev“

III koht: Antsla Gümnaasium „Loovuslaager“

 

Kategoorias „Ettevõtlik lasteaed“:

I koht: Rakvere Eralasteaed Kaur projektiga „Kanad lasteaias“

II koht: Türi Lasteaia projekt: „Toidu teekond taldrikule“

III koht: Sillamäe Lasteaed Päikseke projekt „Robootika“

 

Haridusfestival on haridusprogrammi Ettevõtlik kool algatusel aastal 2007 sündinud üritus koolijuhtidele, õpetajatele ja õpilastele. Ettevõtlik Kool on üle-eestiline haridusprogramm, mis toob koolidesse, lasteaedadesse põnevat ja kaasavat õppimise metoodikat. Ettevõtliku Kooli võrgustik on laienenud igasse Eesti maakonda, kus kohalikul tasandil koordineerivad programmi maakondlikud arenduskeskused.

 

Brüssel, 04.09.2019

Valmisolek kokkuleppeta Brexitiks: komisjoni üleskutse valmistuda Ühendkuningriigi väljaastumiseks EList 31. oktoobril 2019

Komisjon esitas täna, kui Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumiseni 31. oktoobril 2019 on jäänud kaheksa nädalat, oma kuuenda kokkuleppeta Brexitiks valmisoleku teatise, milles korratakse üleskutset kõigile EL 27 sidusrühmadele valmistuda kokkuleppeta stsenaariumiks. Arvestades ebakindlust, mis väljaastumislepingu ratifitseerimise suhtes endiselt valitseb, ja riigi üldist sisepoliitilist olukorda, on võimalik, kuigi ebasoovitav, et 1. novembril 2019 teostub kokkuleppeta stsenaarium.

Seda arvesse võttes avaldas Euroopa Komisjon täna üksikasjaliku kontroll-lehe, et aidata Ühendkuningriigiga kauplevatel ettevõtjatel teha viimaseid ettevalmistusi. Selleks et minimeerida kaubandusvoogude häired, peaksid kõik Ühendkuningriigi tarneahelates osalejad olema olenemata oma asukohast kursis oma kohustuste ja vorminõuetega piiriülese kaubanduse valdkonnas. Kontroll-leht tugineb varasematele teatistele ja sidusrühmadele saadetud 100 teatele, mis hõlmavad mitmesuguseid valdkondi.

Lisaks sellele tegi komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku teha vajalikke kohandusi, et muuta kokkuleppeta stsenaariumi puhul transpordi valdkonnas rakendatavate ELi erandolukorra meetmete kehtivusaega. Komisjon tegi samuti ettepaneku kasutada ka 2020. aasta puhul 2019. aastal kehtivaid erandolukorra meetmeid, mis käsitlevad kalandussektorit ja Ühendkuningriigi võimalikku osalemist ELi 2020. aasta eelarves. Need meetmed on vajalikud, võttes arvesse otsust pikendada artiklis 50 sätestatud tähtaega 31. oktoobrini 2019.

Viimaks tegi komisjon ettepaneku tagada Euroopa Liidu Solidaarsusfondi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kaudu toetus ettevõtjatele, töötajatele ja liikmesriikidele, keda kokkuleppeta stsenaarium kõige enam mõjutab. Euroopa Parlament ja nõukogu peavad need ettepanekud heaks kiitma.

Komisjon tuletab meelde, et kõik sidusrühmad peavad olema valmis kõigiks stsenaariumideks. Kuna kokkuleppeta stsenaarium on endiselt võimalik, soovitab komisjon tungivalt kõigil sidusrühmadel kasutada tänu artiklis 50 sätestatud tähtaja pikendamisele saadud lisaaega ja võtta kõik vajalikud meetmed, et valmistuda Ühendkuningriigi väljaastumiseks EList.

Konkreetsete erandolukorra meetmete tehnilised kohandused, et võtta arvesse Ühendkuningriigi väljaastumiskuupäeva 31. oktoober 2019

11. aprillil 2019 pikendas Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) artiklis 50 sätestatud tähtaega 31. oktoobrini 2019. Seda tehti Ühendkuningriigi taotlusel ja kokkuleppel Ühendkuningriigiga.

Võttes arvesse tähtaja pikendamist, vaatas komisjon läbi kõik ELi valmisoleku ja erandolukorra meetmed, et tagada nende jätkuv otstarbekohasus. Komisjon leidis, et need meetmed täidavad jätkuvalt oma eesmärki ja neid ei ole vaja sisuliselt muuta. Komisjon tegi täna siiski ettepaneku teha teatavaid tehnilisi kohandusi konkreetsetesse erandolukorra meetmetesse, et võtta arvesse uut artiklis 50 sätestatud tähtaega.

Need kohandused tehakse kolmes põhivaldkonnas.

1. Transport

• Määrus, millega tagatakse põhiline kaupade ja sõitjate veoühendus (määrus (EL) 2019/501): komisjon tegi täna ettepaneku pikendada selle määruse kehtivust kuni 31. juulini 2020, et kajastada algse määruse põhimõtteid ja kestust.

• Põhiline lennuühendus (määrus (EL) 2019/502): komisjon tegi täna ettepaneku pikendada selle määruse kehtivust kuni 24. oktoobrini 2020, et kajastada algse määruse põhimõtteid ja kestust.

2. Kalandustegevus

• Määrus kalapüügilubade kohta: komisjon tegi täna ettepaneku pikendada vastu võetud erandolukorra määruse (määrus (EL) 2019/498) lähenemisviisi ja kasutada 2020. aasta puhul samalaadset meedet, millega luuakse raamistik, mis võimaldab ELi ja Ühendkuningriigi kaluritel säilitada 2020. aastal juurdepääsu teineteise vetele. 3. ELi eelarve

• Komisjon tegi täna ettepaneku pikendada 2019. aasta erandolukorra eelarve määruse (nõukogu määrus (EL, Euratom) 2019/1197) lähenemisviisi ja kasutada 2020. aasta puhul samalaadset meedet. See tähendab, et Ühendkuningriigile ja Ühendkuningriigi toetusesaajatele jääb õigus osaleda ELi eelarvest rahastatavates programmides ja saada rahastamist kuni 2020. aasta lõpuni, kui Ühendkuningriik nõustub juba 2019. aasta erandolukorra määrusega kehtestatud tingimustega ja täidab neid, tasub oma osamakse 2020. aasta eelarvesse ning nõustub kohustuslike auditite ja kontrollide korraldamisega.

 

ELi rahalise toetuse andmine kokkuleppeta Brexitist enim mõjutatud isikutele

Komisjon teatas oma neljandas Brexitiks valmisoleku teatises 10. aprillil 2019, et kokkuleppeta stsenaariumist enim mõjutatud isikud võivad saada teatavates valdkondades ELi tehnilist ja rahalist abi.

Lisaks olemasolevatele programmidele ja vahenditele on komisjon täna teinud järgmist.

• Teinud ettepaneku laiendada Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kohaldamisala, et see hõlmaks teatavatel tingimustel liikmesriikidele kokkuleppeta stsenaariumist tekkida võivaid suuri rahalisi kulutusi.
• Teinud ettepaneku tagada, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi saab teatavatel tingimustel kasutada kokkuleppeta stsenaariumi tõttu koondatud töötajate ja tööta jäänud füüsilisest isikust ettevõtjate toetamiseks.
Põllumajandussektoris tehakse kättesaadavaks kõik turu toetamise ja põllumajandustootjate otsese rahalise toetamise olemasolevad vahendid, et leevendada suurimat mõju põllumajandustoidu turgudele. Selleks et anda vahetumat toetust näiteks väikeettevõtjatele, kes on Ühendkuningriigiga suurel määral seotud, pakuvad ELi riigiabi eeskirjad paindlikke lahendusi riiklike toetusmeetmete võtmiseks.

Iirimaa

Komisjon ja Iirimaa jätkavad koostööd, et teha kindlaks vahetult pärast kokkuleppeta väljaastumist kasutatavad erandolukorra menetlused ja leida sellele järgnevaks ajavahemikuks pikaajalisem lahendus, võttes arvesse Iirimaa ainulaadset olukorda ja kaht eesmärki: kaitsta siseturu terviklikkust ja vältida ranget piirikontrolli. Väljaastumislepingus sätestatud kaitsemeede on ainus kindlaks tehtud lahendus, mis kaitseb suure reede kokkulepet, tagab rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustuste täitmise ja säilitab siseturu terviklikkuse.

Kokkuleppeta stsenaariumiks valmistumine

Kokkuleppeta stsenaariumi puhul saab Ühendkuningriigist kolmas riik ilma mingite üleminekumeetmeteta. Sellest hetkest lõpeb kõigi liidu esmaste ja teiseste õigusaktide kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes. Puudub ka väljaastumislepinguga ettenähtud üleminekuperiood. On ilmselge, et see põhjustaks märkimisväärseid probleeme nii kodanikele kui ka ettevõtjatele ning sellel oleks majandusele oluline negatiivne mõju, mis oleks proportsionaalselt palju suurem Ühendkuningriigis kui EL 27 liikmesriikides.

Euroopa Komisjon on alates 2017. aasta detsembrist teinud ettevalmistusi kokkuleppeta stsenaariumiks. Praeguseks on komisjon esitanud 19 seadusandlikku ettepanekut, mille kõik on Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtnud. Lisaks sellele on komisjon vastu võtnud 63 muud kui seadusandlikku akti ja avaldanud 100 sektoripõhist teadet Brexitiks valmistumise kohta. Komisjon ei kavanda enne uut väljaastumiskuupäeva uusi meetmeid.

Nagu osutas president Juncker 3. aprillil 2019 Euroopa Parlamendi ees kõneldes, tuleks Ühendkuningriigil kokkuleppeta stsenaariumi rakendumise korral lahendada kolm peamist eraldumisega seotud küsimust, mis on eeltingimus selleks, et EL võtaks kaalumisele arutelu tulevaste suhete üle. Need on järgmised: 1) nende kodanike õiguste kaitsmine ja säilitamine, kes on kasutanud oma vaba liikumise õigust enne Brexitit, 2) selliste finantskohustuste täitmine, mis Ühendkuningriik on võtnud liikmesriigina, ja 3) suure reede kokkuleppe sätete ja mõtte järgimine ning rahu hoidmine Iirimaa saarel ja siseturu terviklikkuse tagamine.

Kokkuleppeta stsenaarium mõjutab kõiki ettevõtjad, kes Ühendkuningriigiga kauplevad või seal teenuseid osutavad. Komisjon avaldas täna Brexitiks valmisoleku kontroll-lehe, mille kõik asjasse puutuvad ettevõtjad peaksid põhjalikult läbi vaatama. Ettevõtjad peaksid olema valmis täitma kõiki vajalikke vorminõudeid.

Tänases teatises esitatakse ülevaade ettevalmistumisest nendes valdkondades, millele tuleb jätkuvalt pöörata suurt tähelepanu. Need on kodanike õigused, piiril täidetavad vorminõuded ja kaubandus, ravimid, meditsiiniseadmed ja kemikaalid, finantsteenused ja kalandus.

Lisateave: mida teha kokkuleppeta stsenaariumi korral?

Komisjon on loonud liikmesriikide ametiasutustele kõnekeskuse, mida saab kasutada Ühendkuningriigi kokkuleppeta liidust väljaastumisele vahetult järgneval ajavahemikul. See kõnekeskus on otsene suhtluskanal, mille abil ametiasutused saavad kiire juurdepääsu komisjoni talituste eksperditeadmistele, et liikmesriikidel oleks muu hulgas lihtsam koordineerida riiklike ametiasutuste tegevust. ELi kodanikud võivad saada täiendavat teavet kokkuleppeta stsenaariumiks valmistumise kohta teabeteenistuselt Europe Direct. Küsimusi saab esitada tasuta numbril 00 800 6 7 8 9 10 11, mis töötab kõigist ELi riikidest helistades ja kõigis ELi ametlikes keeltes.

Lisateave: https://ec.europa.eu/info/brexit/brexit-preparedness/other-preparedness-activities_et#communications-of-the-european-commission 

 

Uudis on koostatud Euroopa Komisjoni 04.09.2019 avaldatud pressiteate põhjal.

Tänavune üle-eestiline ettevõtlusnädal toimub juhtmõtte „Samm Sinu unistusteni“ all. Erinevalt varasematest Ettevõtlusnädalatest tuuakse tänavu lisaks ettevõtlusele julgustavate argumentide välja ka seisukohad, miks ikkagi eelistada palgatööd. Tasakaalustatud debatiga soovitakse panna laiem avalikkus kaasa mõtlema ettevõtjaks olemise plussidele ja miinustele.

Maakondlike Arenduskeskuste (MAK) võrgustiku juhatuse liikme Andres Huule sõnul toimub 7. – 13. oktoobrini ettevõtlusnädala raames enam kui 300 temaatilist üritust.

„Tänavuse Ettevõtlusnädala üks fookusi on e-äri, sest just veebipõhised lahendused võimaldavad alustavatel ettevõtetele kiirelt ja efektiivselt jõuda potentsiaalsete klientideni. Heameel on selles valdkonnas teha tihedat koostööd E-kaubanduse Liiduga ,“ ütles Huul.

Oktoobri teisel nädalal korraldatakse kõikides Eesti maakondades seminare, konverentse, töötubasid, ettevõtluskohvikuid ning muudes formaatides üritusi. 8. oktoobril toimub avatud ettevõtete päev, mil kümned ettevõtted avavad eelregistreerunud huvilistele oma uksed.

Ettevõtlusnädalat korraldavad maakondlikud arenduskeskused juba 14. korda ning see viiakse läbi kõigis 15 maakonnas.

Registreerimine sündmustele on avatud, Tartu Ettevõtlusnädal avab registreerumise alates 16. septembrist.

Ettevõtlusnädal viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

Kohaliku elu üle otsustamine ja pidev kaasamine loob eelduse tugevamale ja kestlikumale sidele kodukohaga. Emotsionaalne side on ühtekuuluvuse alus ning ärgitab elanikke piirkonna huvides pingutama, panustama ja koostööd tegema.

Tänavusel Arvamusfestivalil osalesid ettevõtlikud noored üle Eesti ideejahil, mille eesmärgiks oli kaardistada noorte endi ettepanekud, kuidas muuta kodukohas elu paremaks nii, et nad ise sooviksid sinna tagasi pöörduda.

Tulemustega saab tutvuda alljärgnevalt:

 

Mida saab teha ettevõte, et noored sooviksid tulevikus kodukohta tagasi pöörduda?

Mida saab ära teha kool ja kohalik omavalitsus?

Mida saab ära teha noor ise?

Ideejahi läbiviimiseks kaasati laudkonna juhtidena:
– Cleveroni turunduse projektijuhti Reelika Maranik,
– Järva valla vallavanemat Rait Pihelgas,
– Hargla Kooli kohaloo õpetajat Rasmus Onkel,
– Pärnu linna noort Geili Pais.

Ideejahti korraldasid maakondlikud arenduskeskused, haridusprogramm Ettevõtlik Kool, ettevõtlusõppe programm Edu&Tegu.

Arvamusfestivalil peeti maha arutelu „Eurotoetused otsas? Kas külamajast saab hotell?“, mille fookuses oli ühenduste omatulu teenimine. Seekord suunati tulu teenimise fookus külamaju haldavatele ühendustele, sest teema tervikuna on väga lai.

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel on Eestis umbes 22 000 mittetulundusühingut.

Siseministeeriumi hiljutise uuringu tulemused näitavad, et omatulu on 2018. aasta seisuga teeninud umbes 57% vabaühendustest.

Vaatamata suhteliselt kõrgele osakaalule ei ole vabakond niivõrd võimekas omatulu teenimises ning jätkuvalt sõltuvad paljud erinevatest toetustest.

Arenguruumi on selles valdkonnas palju, sest ühendused alles avastavad tulu teenimise erinevaid mooduseid. Võib tõdeda, et üha rohkem nähakse võimalusi omale töökoha loomiseks ka vabaühenduses. Kaugtöö võimaldab täna töötada kodus või kodu lähedal, mistõttu varem sõidule kulunud aega on võimalik pühendada kogukonna arendamisse.

Arutelu panelistid nõustusid, et oleme ära harjunud erinevate toetusvõimalustega. Projektitoetuse kaasabil on saanud uue hingamise paljud külamajad ja -platsid, on pandud alus erinevatele kogukondlikele algatustele ja sündmustele.
Toetustel põhinev tegutsemine ei ole aga pikaajaliselt jätkusuutlik ning ei taga ühenduste sõltumatust. Vabaühendused otsivad lahendusi, kuidas oma teenuseid või tooteid müüa, oma valdkonnas avalikke teenuseid osutada, annetusi koguda.

Arutelu käigus toodi välja erinevaid võimalusi omatulu teenimiseks külamaja baasil: majas saab rentida ruume, pidada kohvikut, korraldada erinevaid sündmusi, viia läbi õpitube, asutada muuseum, pakkuda ööbimisvõimalust matkajatele, rajada seikluspark jms.

Ettevõtjate vaatenurgast pakub aga vabaühendus „kõlvatut“ konkurentsi,  sest parematel tingimustel saadud toetustega on soetatud vajalik inventar, mida hiljem saab kasutada tulu teenimiseks.
Samal ajal on ettevõtjad pannud ärile aluse enda vahenditest või teinud seda toetuse kaasabil, mille omaosaluse määr on suurem kui vabaühendustel.  Ettevõtja Andri Arula sõnul peaks ettevõtluskeskkond olema võrdne kõigile, ilma suurte erisusteta. Tema arvates tuleks toetused, mis loovad ebavõrdseid tingimusi, ära kaotada.

Tanel Talve tõi välja, et kohaliku omavalitsuse (KOV) toetused on olnud abiks kogukonna säilimisel ja piirkonna arendamisel. Ettevõtjad, kelle huvi on eelkõige kasu teenimine, tulevad oma toodete/teenustega pigem piirkonda, kus on tegus kogukond. Leiti, et vabaühendused ja kohalikud ettevõtjad võiksid teha rohkem koostööd ja ühisturundust, luua ühiseid teenusepakette. Näiteks turismitalu pakub majutust ja toitlustust, aga kohalik ühendus korraldab õpitube või matku. Anneli Kana, MTÜ Metsanurme eestvedaja, luges üles hulga teenuseid, millega nende ühendus omatulu teenib ja rääkis, mis kasu saab kogukond ja mis motivatsioon on ühendusel ise tulu teenida.

Järva valla vallavanem Rait Pihelgas arvas, et kõiki avalikke teenuseid ei peagi kohalik omavalitsus pakkuma, midagi on võimalik delegeerida kohalikule vabakonnale või ettevõtjale. Avalike teenuste osutamine võimaldab vabakonnal rakendada oma teadmisi ja kompetentsi antud valdkonnas ning teenida ühendusele tulu. See tagab ühenduste jätkusuutlikuma majandamise ning järk-järgulise ülemineku isemajandamisele. Küsimus on, kas ühendused on täna valmis võtma pikaajalist vastutust, mida nimetatud teenuse osutamine eeldab. Evelyn Eichorst, MTÜ Pesapuust, tõi näite psühholoogilise teenuse osutamisest, millest on ka KOVid huvitatud ja rääkis kuidas organisatsioon on ise selle teenuse pakkumisel arenenud ja laienenud.

Arutelu panelist Külli Vollmer tõi välja, et oma tulu teenimine annab ühendustele sõltumatuse. Vabaduse ise otsustada, mida teha, millal teha, kus teha, kellega teha. Sa ei sõltu rahastaja piirangutest. Kui kogukonnaga maha istuda, tuleb nutikaid ideid, kuidas olemasolevaid ressursse paremini kasutada.

Kokkuvõttes nõustusid kõik panelistid, et toetuste omaosaluse määr võiks investeeringute puhul jääda võrdseks ettevõtjatele ja ühendustele ning juriidilisest vormist olulisem peaks olema tegevuste sisu. Ühendused peaksid rohkem läbi mõtlema, kuidas pärast toetust või hoopis ilma toetuseta hakkama saada.

Maakondlikes arenduskeskustes on võimalik kõikidel vabaühendustel saada tasuta nõu ka sellest, kuidas omatulu teenimisega algust teha.

Arutelu juhtis ajakirjanik Märt Treier. Paneelis osalesid vabaühenduste konsultant Külli Vollmer, vabakonna esindaja Tanel Talve, ettevõtja Andri Arula, Järva valla vallavanem Rait Pihelgas.

Maakondlikud arenduskeskused korraldavad Arvamusfestivalil kolm arutelu lähituleviku muutustest tööturul ja vabakonna seas. Arutelud toimuvad 9.-10. augustini Paides.

 

MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused tegevjuhi Andres Huule sõnul on maakondlike arenduskeskuste arutelud suunatud teemadele, millega kogu ühiskond lähiajal silmitsi seisab. Huul: „Räägime seekord nii vabakonna võimekusest omatulu teenida kui ka muutuvast tööturust, millega piirkondlikud ettevõtjad ja töötajad kokku puutuvad.“.

Oluliseks muutuvad targad töökohad ja nutikad lahendused, millega tuleb kohaneda nii tulevastel töötajatel, tööandjatel kui ka praegustel ettevõtete juhtidel. Arutelul “Mida mina saan ära teha aastaks 2035, et kohaneda tulevikuga?” otsitakse lahendusi, kuidas kohaneda muutustega tööturul, mida on raske ette kujutada.
Mõtteid vahetatakse 9. augustil kell 14:00 Tuleviku inimese alal, Anu Välba modereerimisel. Arutelul osalevad Madis Kirsman, Avar Agentuur OÜ juht; Alo Savi, Põlva Gümnaasiumi direktor; Ott Pärna, ettevõtja ja tulevikutrendide tundja; Kristel Kruustük, Testlio asutaja ja juht, noor ettevõtja 2017 ja Tiina Saar-Veelmaa, koolitaja, tööõnne ja enesearengu ekspert.

9. augustil toimub Noortealal maailmakohvik: “Ideejaht – kuidas teha nii, et noored pöörduksid kodukohta tagasi?”, kus leitakse lahendusi, kuidas noored saaksid rohkem kaasa rääkida kodukoha arengus, et luua selline keskkond, kuhu nad soovivad ka hiljem tagasi pöörduda. Ideejahti juhib muusik Teele Viira.

Kodanikuühiskonna Arengukava üheks oluliseks suunaks on kasvatada vabaühenduste omatulu teenimise võimekust. Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse vabaühenduste konsultant Külli Vollmer ütleb, et ühenduste jätkusuutlikuks arenguks tuleb lisaks projektitoetustele leida ka muid võimalusi. Vollmer: „Oma tulu teenimine annab ühendustele sõltumatuse. Vabaduse ise otsustada, mida teha, millal teha, kus teha, kellega teha. Kui kogukonnaga maha istuda, tuleb nutikaid ideid, kuidas olemasolevaid ressursse paremini kasutada.“.

Arutelul “Eurotoetused otsas? Kas külamajast saab hotell?” vahetatakse mõtteid selle ümber, kui võimalik on omatulu teenimine vabakonna seas ja milliste muutusteni see viib ettevõtlusmaastikul. Diskuteerivad vabakonna esindaja ja poliitik Tanel Talve, ettevõtja Andri Arula, Järva vallavanem Rait Pihelgas, vabaühenduste konsultant Külli Vollmer. Arutelu toimub 10. augustil kell 12:00 Keskväljakul.

 

Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik on suurim üle-eestiline nõustamisvõrgustik, mis pakub tuge ettevõtluse, kodanikuühiskonna ja regionaalse arengu teemadel. Võrgustikku kuulub 15 keskust, mis kuuluvad katusorganisatsiooni MTÜsse Maakondlikud Arenduskeskused.

Saare Arenduskeskus SA võtab tööle ettevõtluskonsultandi!

Töö kirjeldus:

Tegevuspiirkonnaks on Saaremaa, Läänemaa ja Hiiumaa ning klientideks vähemalt 3. a. tegutsenud arenemissoovi ja -potentsiaaliga ettevõtted. Töö iseloom on liikuv ja vaheldusrikas.

Konsultant on abiks ettevõttele tegevusdiagnostika teostamisel ja arenguplaanide koostamisel.

Konsultant nõustab ja kaasab vajadusel väliseksperdi või spetsialisti ettevõtte arenguplaanide teostumiseks.

Konsultant on vajadusel mentor ja võrdväärne partner arengusooviga tegutsevale ettevõtjale.

Nõudmised kandidaadile:

Sobiv kandidaat on aktiivne suhtleja, suurepärase eneseväljendusoskusega, iseseisev planeerija, tulemustele ja kvaliteetsele teenusele orienteeritud, algatus- ja analüüsivõimeline, teotahteline, kiire mõtleja ja kohaneja. Omad B-kategooria juhilube ning võimalust kasutada isiklikku sõiduautot.

Kogenud ettevõtte konsultandina:
– valdad tipptasemel eesti ja väga heal tasemel inglise keelt,
– omad valdkonnaga seotud kõrgemat haridust,
– omad vähemalt 3. aastast ettevõtluskogemust,
– oled kursis valdkondlike trendide ja suundumustega,
– tunned piirkonna ettevõtlusmaastikku,
– orienteerud hästi riiklike ja teiste ettevõtlusalaste toetusmeetmete maailmas,
– oskad end kehtestada ja tunned end hästi äriarenduse vallas.

Sul on praktilised kogemused turundusest, müügitööst ja finantsalalt ning oled vahetult kokku puutunud toodete või teenuste ekspordiga.

Ootame sind oma meeskonda kui ausat, avatud suhtlemise ja esinemisoskusega kolleegi. Kasuks tuleb varasem konsultandi/coachi kogemus, lisavõõrkeeled, kokkupuuted Euroopa Liidu projektide ja erinevate toetusmehhanismidega, kokkupuuted tootmise ja tööstusettevõtetega.

Ettevõte pakub:

Pakume toetavat meeskonda, arendavat, liikuva iseloomuga vaheldusrikast tööd võimalusega panustada üle-eestilise võrgustiku arendamisse ja konkurentsivõimelist töötasu.

Lisainfo:

Kandeerimiseks palume esitada CV koos vabas vormis motivatsioonikirjaga hiljemalt 27. augustiks 2019.
Kandeerimisdokumendid esitada läbi CV-keskuse portaali või saata e-maili aadressile: konkurss@sasak.ee

Riigihalduse minister Jaak Aab kinnitas Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeetme, millega riik toetab Kagu-Eesti ettevõtluse arengut ja innovaatilisust ning mitmekesisemate töövõimaluste teket piirkonnas.

Kagu-Eesti piirkonna ja ettevõtluse arengule ning mitmekesisemate, parema palgaga töökohtade tekkele kaasa aitamiseks on riik kavandanud aastateks 2019-2023 Kagu-Eesti programmi, millest ühe suunana toetatakse piirkonna ettevõtlust.

Meedet rakendab Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK). Taotlusi saab RTK-le esitada alates 24. juulist kuni 30. septembrini 2019. Toetuse minimaalne suurus on 10 000 eurot ja maksimaalne suurus 50 000 eurot. Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmisel võib toetuse maksimaalne suurus olla 30 000 eurot. Toetuse maksimaalne määr on 60% projekti abikõlblikest kuludest.

Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeetme kogueelarve aastateks 2019-2023 on ligikaudu 2 miljonit eurot. Toetust saavad taotleda Valga, Võru või Põlva maakonnas tegutsevad mikro- või väikeettevõtjast äriühingud, kes on tegutsenud vähemalt 24 kuud.

Toetuse taotlemise esimene etapp sisaldab projektiplaani esitamist ja eelnõustamise läbimist meie Kagu-Eesti maakondlikes arenduskeskustes. Võta meiega ühendust, et broneerida eelnõustamiseks aeg!

Täpsema informatsiooni toetusmeetme tingimustest leiab Riigi Tugiteenuste Keskuse ehk RTK koduleheküljelt.

 

Uudis on koostatud Riigi Tugiteenuste Keskuse 19.07.2019 pressiteate põhjal.

 

Võta meiega ühendust

Milline on meie tulevik, kui külamajadest saavad hotellid ning kogukonna köökidest restoranid?! Kas väikese küla elanikud jäävad ilma kultuurimekadest ning kogukondlikest eestvedamistest?

Omatulu teenimise võimekuse kasvatamine vabakonna seas on kehtiva kodanikuühiskonna arengukava (ehk KODAR) üheks eesmärgiks.  Siseministeeriumi poolt 2019. aastal tellitud küsitluse tulemused kinnitavad, et võrreldes 2013. aastaga on tõusnud omatulu teenivate MTÜde osakaal 49lt 57%-le. Vaatamata sellel on omatulu teenimine tekitanud erinevaid arusaamase ning seisukohti vabaühenduste, ettevõtjate kui ka kohalike omavalitsuste seas.

Arvamusfestivalil 10. augustil kell 12:00 (Keskväljaku alal) arutleme teema ümber ja selgitame lahti levinud arusaamad. Tutvu lähemalt siit!
Arutelul osalevad kogukonna esindaja ja poliitik Tanel Talve, Järva valla vallavanem Rait Pihelgas ning väikeettevõtja Andri Arula ning Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse vabaühenduste konsultant Külli Vollmer.
Vestlust juhib ajakirjanik Märt Treier.

Kas tõsi või mitte ehk levinud arvamused omatulu teenimisest

Arvamusfestivalil räägime läbi ka enamlevinud ühenduste arusaama omatulu teenimisest.

Alljärgnevalt oleme kokku pannud kõige enam küsimusi tekitavad seisukohad, millega on maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultandid kokku puutunud.

• MTÜ ei tohi tulu teenida
• MTÜs tegutsedes tuleb kõike teha vabatahtlikult
• Kui MTÜ pakub teenust, siis toimub turu solkimine
• MTÜ ei tohi teenitud tulu kasutada, sest kuludele kehtivad erisoodustusmaksud
• Kui MTÜ teenib tulu, siis tuleb see aasta lõpuks ära kulutada
• MTÜna tegutsedes ei pea makse maksma
• Kui MTÜ teenib tulu, siis tal ei ole õigus toetustele

Tule osale arutelul ja saa teada, kuidas päriselt on!

Kohaliku elu üle otsustamine ja pidev kaasamine loob eelduse tugevamale ja kestlikumale sidele kodukohaga. Emotsionaalne side on ühtekuuluvuse alus ning ärgitab elanikke piirkonna huvides pingutama, panustama ja koostööd tegema. Kui kohalik elu on korraldatud noorte vajadusi ja ootusi arvestavalt, siis võib olla, et noored leiavad tee tagasi kodukohta, kus alustavad ettevõtlusega, loovad pere või panustavad aktiivselt vabakonna tegevustesse.

Viibides eemal kodukohast võib piirkonnaga katkeda side suhteliselt kergelt. Mida teha selleks, et noortel oleks tugevam side kodukohaga, et nad sooviksid pärast õpinguid või töökogemust mujal tagasi pöörduda?

Soovime teada, milliseid muutusi ootavad noored, et neis suurendada soovi pöörduda üks kord tagasi enda kodukohta. Kas selleks on piisav kohaliku omavalitsuse valimistel osalemine, aktiivne kogukond või tuleb sidet luua hoopis mõnel teisel viisil?
Ootame tänavusele Arvamusfestivalile noori kui ka kõiki teisi huvilisi enda arvamust avaldama. „Ideejaht – kuidas teha nii, et noored sooviksid kodukohta tagasi pöörduda?“ toimub 9. augustil kell 16:00 Noortealal. Arutelu toimub maailmakohviku stiilis, mida juhib muusik Teele Viira. Ideejahi laudkondasid juhivad:
– Reelika Maranik, Cleveroni turunduse projektijuht
– Rasmus Onkel, Hargla Kooli koduloo õpetaja
– Geili Pais, Pärnu linna noorte stipendiumi saaja ja ettevõtlik noor
– Rait Pihelgas, Järva valla vallavanem

Kogu sisend esitatakse maakondlike arenduskeskuste kaudu kohalikele omavalitsustele, et astuda samm lähemale muutustele.

Ideejahti korraldavad maakondlikud arenduskeskused koostöös Ettevõtlik Kool ja ettevõtlusõppe programmiga Edu&Tegu.

Teiste meie Arvamusfestivali aruteludega tutvu siin!