Blogi

30. novembril toimuvad kolmandat korda annetamistalgud, mil vabaühendused üle Eesti kutsuvad inimesi kaasa lahendama ühiskonnas olulisi probleeme. Sellega loodetakse trendi jätkumist, kus heategevusse panustatakse järjest enam.

Vaatamata pandeemiaolukorrale anti 2020. aastal vabaühendustele kokku 48,7 miljonit eurot, selgub vabaühenduste mullu deklareeritud annetustest. 2019. aastal oli annetuste kogusummaks 46,9 miljonit, aasta varem 41,3 miljoni eurot. Suurimateks annetuste kogujateks olid Vähiravifond Kingitud Elu, Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond ja SOS Lasteküla Eesti ühing.

“Aasta aastalt annetavad inimesed üha enam ning World Giving Indexi pingereas oleme kerkinud 114 riigi hulgas 53. kohale. See näitab samas, et arenguruumi on veel küllaga – jõukusetabelis asume märksa kõrgemal. Kui inimene annetab kuus neli eurot, annetab ta juba enam kui pooled Eesti annetajatest. Paljud vabaühendused saaksid meie annetatud rahaga teha rohkelt head,” hindas numbreid mõttekoja Praxis juht ja annetamistalgute korraldaja Urmo Kübar.

Toomaks annetamise juurde uusi inimesi ning pööramaks tähelepanu vabaühenduste tööle, kes annetuste abiga erinevatele ühiskondlike probleemidele lahendusi otsivad, toimuvad novembri lõpus kolmandat korda üle-eestilised annetamistalgud. 2019. aastal koguti esimestel annetamistalgutel 128 000 eurot, mullu 182 000 eurot.

Veebilehel www.annetamistalgud.ee asub talgukaart, kuhu lisanduvad novembri jooksul kõik üle Eesti toimuvad talgud. Annetajad saavad valida kaardilt organisatsiooni või mitu, keda jõukohaste vahenditega toetada.

Annetamistalgutega ühineb taas ka Swedbanki ja Heateo Sihtasutuse loodud annetuskeskkond “Ma armastan aidata”. Mida rohkem inimesed 30. novembril annetuskeskkonnas annetavad, seda rohkem panustab ka Swedbank: 10 000 euro täitumisel lisab pank 10 000 eurot, 20 000 puhul 20 000 ning 30 000 ja enama puhul 30 000 eurot. Sel moel soovib Swedbank innustada inimesi annetama ja aidata omalt poolt kasvatada tehtud annetuste mõju.

Annetamistalguid veab eest Vabaühenduste Liit koostöös maakondlike arenduskeskuste võrgustikuga. Sarnane algatus on saavutanud rahvusvahelise menu Giving Tuesday nime all. 30. novembril ja selle vahetus ümbruses korraldatakse üle maailma kampaaniaid ning üritusi, et leida uusi annetajaid, tugevdada sidet olemasolevatega ning edendada annetamiskultuuri laiemalt.

“Ettevõtlikus koolis on olulisel kohal kaasav ja ettevõtlik õpe, mis jõuab nii ainetundidesse kui ka õppetöö välisesse aega. Vastava standardi saamiseks tuleb igal õppeasutusel läbida hindamine, mis viiakse läbi järgmistes valdkondades: eestvedamine ja juhtimine; personalivaldkond; koostöö huvigruppidega; ressursside juhtimine; õppe- ja kasvatusprotsess. Hindamise edukalt läbinutele antakse üle tunnustuskiri koos standardit tõendava autahvli ja lipuga,” selgitab Ettevõtliku Kooli arendusjuht Heidi Uustalu.

Hõbetaseme pälvinud Väike-Maarja Gümnaasiumi direktori Marje Eelmaa sõnul on ettevõtlikus koolis võimalik õpilastel ja õpetajatel end proovile panna erinevates väljakutsetes ning julgus mõelda nö kastist välja ja teha koostööd erinevate partneritega, et viia ka ellu pööraseimad ideed.

Tunnustust jagatakse kolmel erineval tasemel: baas-, hõbe- ja kuldtasemel.

Baastaseme saanud õppeasutusi iseloomustab oma organisatsiooni igakülgne teadlik arendamine vastavalt ettevõtliku õppe kvaliteedisüsteemile ehk standardile.
Hõbetaseme koolid ja lasteaiad on ettevõtliku õppe vallas kogemuste kandjad ja jagajad vähemalt oma maakonna piires ehk on eeskujuks oma maakonnas.
Kuldtaseme koolid ja lasteaiad on ettevõtliku õppe liidrid nii Eesti siseselt kui ka välismaal, nad on väga suureks toeks programmi arendamisel.

 

• Rakvere Rohuaia Lasteaed (Lääne-Virumaa)
• Väike-Maarja Gümnaasium (Lääne-Virumaa)
• Kohtla-Järve Kirju-Mirju Lasteaed (Ida-Virumaa)
• Voka Lasteaed Naksitrallid (Ida-Virumaa)

• Lohusuu Kool (Jõgevamaa)
• Rakvere Gümnaasium (Lääne-Virumaa)
• Haljala Kool (Lääne-Virumaa)
• Tamsalu Gümnaasium (Lääne-Virumaa)
• Tapa Lasteaed Pisipõnn (Lääne-Virumaa)
• Rakke Kool (Lääne-Virumaa)
• Tabasalu Lasteaed Tibutare (Harjumaa)
• Lõpe Kool (Pärnumaa)
• Koonga Kool (Pärnumaa)
• Pärnu Rääma Põhikool (Pärnumaa)
• Tõstamaa Keskkool (Pärnumaa)
• Mikitamäe Kool (Võrumaa)
• Värska Gümnaasium (Võrumaa)
• Ambla-Aravete Kool (Järvamaa)
• Roosna-Alliku Põhikool (Järvamaa)
• Järva-Jaani Gümnaasium (Järvamaa)
• Vastse-Kuuste Kool (Põlvamaa)
• Mooste Mõisakool (Põlvamaa)
• Saverna Põhikool (Põlvamaa)
• Kanepi Gümnaasium (Põlvamaa)
• Suure-Jaani Kool (Viljandimaa)
• Haapsalu Viigi Kool (Läänemaa)
• Haapsalu Linna Algkool (Läänemaa)
• Palivere Põhikool (Läänemaa)
• Kohtla-Järve Gümnaasium (Ida-Virumaa)

Ettevõtliku Kooli võrgustikku kuulub 156 õppeasutust üle Eesti, neist 14 hõbe- ja 2 kuldtasemega õppeasutust.

Ettevõtlik Kool on kaasaegse hariduse kvaliteedimärk, mis on koondnimetus põnevale ja kaasavale õppimise metoodikale ning ühtlasi haridusprogramm, mis toob koolidesse ja lasteaedadesse rohkem iseseisvat ja ettevõtlikku hoiakut, arendab lastes otsustusvõimet ja ärgitab tegutsemishimu.

Programmi koordineerivad maakondlikud arenduskeskused Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi toel

Ettevõtlusnädala raames toimus pea 200 temaatilist üritust. Kõikides Eesti maakondades viidi läbi ettevõtlusega alustama julgustavaid veebiseminare, konverentse, töötubasid ning muudes formaatides üritusi. Suurem osa neist oli osalejatele tasuta.

Sarnaselt eelmisele aastale oli ka sel korral võimalik paljudest Ettevõtlusnädala üritustest osa võtta veebi vahendusel. Nädala raames toimunud pea 200 üritusest oli ligikaudu veerandil võimalik osaleda ka veebis. Sündmuste planeerimisel lähtuti igas maakonnas kohapealsetest oludest ja Terviseameti soovitustest.

„Veebipõhised sündmused on tänu koroonakriisist saadud kogemusele muutunud tänaseks päevaks juba normiks. Inimestel on tekkinud ootus, et koolitustel ja seminaridel saab osaleda ka veebi vahendusel. Kuna asukoht ei ole veebipõhiste ürituste puhul oluline, oli Ettevõtlusnädal inimestele lähemal ja kättesaadav palju suuremale hulgale Eesti inimestest. Osaleda sai väga mugavalt üritustel üle kogu Eesti ja isegi piiri tagant,” kommenteeris Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liige Andres Huul. „Tagasiside oli väga positiivne – mitte keegi ei pidanud Ettevõtlusnädalast eemale jääma!”

Ettevõtlusnädala oluliseks osaks on aga ka kontaktvõrgustiku laiendamine ja partnerite leidmine. Ettevõtlusnädala sündmustele tulevad kokku sarnaste huvide ja ambitsioonidega inimesed, kelle jaoks on oluline enda ettevõtlikkuse arendamine. Seetõttu ootavad inimesed siiski ka kokkusaamist ja arutelusid ning kohtumisi kohapeal.

„Ettevõtlusnädala üks fookusi oli kohanemine pidevalt muutuva maailmaga, sest just see on edu võti, mis meil aitab seljatada kriisid ja väljuda nendest võitjatena,” rääkis Huul.  „Nädala jooksul tutvustasime erinevate sündmuste raames neid edutegureid, mis on olulised nii iga ettevõtja kui ka vabaühenduse jaoks täna ja homme, et uute olude ja muutunud majanduskeskkonnaga kohaneda,” lisas Huul.

Terve nädala vältel toimusid üritused, mis aitasid lahti mõtestada muutuvat majanduskeskkonda ja sellest tulenevaid väljakutseid ettevõtjatele. Lisaks koroonakriisi tõttu tekkinud muutustele seisavad paljud ettevõtjad silmitsi väljakutsetega, mis tulenevad digitaliseerimise, automatiseerimise ning rohepöörde juurutamisest. Ettevõtlusnädal jagas mitmetel üritustel mõtteid ja teadmisi, kuidas tekkinud raskustest ettevõtliku mõtteviisi abil üle saada ja kohaneda muutunud oludega ettevõtlusmaastikul.

Neile teemadele keskendus ka Ettevõtlusnädala avasündmus, kus sai terve päeva jooksul täiesti tasuta kuulata Eesti arvamusliidrite nippe ja nõuandeid. Avasündmusel osales üle 700 huvilise. Avapäeva arutelude keskmes olid märksõnad “rohepööre”, “digipööre” ja “automatiseerimine”.

Ettevõtluse tulevikutrendide lahtimõtestamisele keskendus dialoog ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Andres Suttiga. Oma teadmisi jagasid ettevõtjad Mart Maasik ja Kaimar Karu, turundusguru Timo Porval, koolitaja ja ettevõtluskonsultant Priit Kuuskme, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk ning äridisainer Jana Kukk. Avasündmus toimus veebi vahendusel ja seda sai jälgida endale sobival ajal ja kohas. Päeva vedas veerandsaja-aastase kogemusega mitmekülgne ettevõtja Kuldar Leis.

Sel aastal oli varasemast suurem hulk üritusi suunatud vabakonnale. Muutustega kohanemine on oluline kõigile, ka vabaühendustel tuleb õppida praeguses keerulises olukorras paindlikke lahendusi leidma. Seetõttu toimus Ettevõtlusnädala raames varasemast rohkem vabaühendustele pühendatud üritusi.

Sel aastal korraldas Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik Ettevõtlusnädalal esmakordselt Konsultatsiooni Kolmapäeva. Kõigil huvilistel üle Eesti oli sel päeval võimalus osaleda tasuta kiirnõustamisel ja küsida võrgustiku ettevõtluskonsultantidelt head nõu.

„Kiirnõustamisel osalesid nii kogenud ettevõtjad kui ka kõik need, kes alles mõlgutavad mõtteid oma äriga alustamisest. Peamiselt tunti huvi ettevõtlusega alustamise teemade vastu, aga oli ka spetsiifilisemaid küsimusi toodete turustamise ja erinevate sertifikaatide ning nõuete kohta,” selgitas Huul.

Ettevõtluskonsultandid töötavad igas maakonnas ja pakuvad tasuta nõustamisteenust aastaringselt. Tavapäraselt tuleb aga konsultatsiooni aeg, küsimuste teemad ja eesmärk eelnevalt konsultandiga kokku leppida. Konsultatsiooni Kolmapäeval sai oma küsimustele vastused kiirnõustamise käigus telefoni teel ilma igasuguse eelneva broneeringuta.

„Kõige sagedamini tullakse meie juurde siis, kui on tekkinud soov ettevõtlusega alustada, aga varasema kogemuse puudumise tõttu ei osata kuskilt peale hakata. Räägime sel juhul läbi, millele alustaval ettevõtjal kindlasti mõelda tuleb ja kuidas esimeste sammude tegemiseks vajalikud ressursid leida,” räägib Huul.

Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik on suurim üle-eestiline nõustamisvõrgustik. Maakondlikes keskustes töötab 47 ettevõtluskonsultanti, kes on igas küsimuses abiks alates äriidee väljatöötamisest kuni ekspordiga alustamiseni. Möödunud aastal viisid

ettevõtluskonsultandid läbi 7800 nõustamist ettevõtluse valdkonnas ning 1800 nõustamist vabaühenduste teemal.

„Anname sageli nõu, kuidas leida kliente, laiendada toimivat ettevõtet või kuidas laieneda uutele turgudele. Samuti aitame teha ettevalmistusi välisturule sisenemiseks. Peamiste nõustamisteemade seas on kindlasti ka äriplaani koostamine ja finantsprognooside tegemine – vajalik oskus nii alustajale kui ka juba kogenumale ettevõtjale,” lisab Huul.

_______________

Ettevõtlusnädal on suurim üle-eestiline ettevõtlusüritus, mis toimub igal aastal oktoobrikuu alguses. Ettevõtlusnädalat korraldavad maakondlikud arenduskeskused, juba 16. korda ning see viiakse läbi kõigis 15 maakonnas. Ettevõtlusnädala eesmärk on inspireerida ja julgustada inimesi enda ideid ellu viima, olgu selleks näiteks äriga alustamine, e-poe loomine või mõne uue põneva tootega turule tulemine. Vaata lähemalt: https://ettevotlusnadal.ee/ 

Ettevõtlusnädalat koordineerib Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik.

Ettevõtlusnädal viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi toel. 

Esmaspäeval, 4. oktoobril stardib tänavune Ettevõtlusnädal põneva avasündmusega, kus ettevõtjad ja eksperdid jagavad soovitusi kohanemiseks uue aja väljakutsetega. Ettevõtlusnädalale on aktiivne registreerumine kestnud juba kolm nädalat. Üritused toimuvad veebis, hübriidina ja nõuetekohastes seminariruumides. Kokku toimub enam kui 200 koolitust, konverentsi, töötuba, mis kõik aitavad arendada ettevõtlikkust. Eesti suurima koolitusnädala juhtmõte on sel aastal „Kohane ja võida!”.

Ettevõtlusnädala avasündmusel saab terve päeva jooksul täiesti tasuta kuulata Eesti arvamusliidrite nippe ja nõuandeid. Avapäeva arutelude keskmes on märksõnad “rohepööre”, “digipööre” ja “automatiseerimine”. Ettevõtluse tulevikutrendide lahtimõtestamisele keskendub ka dialoog ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Andres Sutt. Oma teadmisi jagavad ettevõtjad Mart Maasik ja Kaimar Karu, turundusguru Timo Porval, koolitaja ja ettevõtluskonsultant Priit Kuuskme, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk ning äridisainer Jana Kukk. Avasündmus toimub veebi vahendusel ja seda saab jälgida endale sobival ajal ja kohas. Päeva veab veerandsaja-aastase kogemusega mitmekülgne ettevõtja Kuldar Leis.

„Tänavusel Ettevõtlusnädalal on fookuses kohanemine pidevalt muutuva maailmaga, sest just see on edu võti, mis meil aitab seljatada kriisid ja väljuda nendest võitjatena,” sõnas Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liige Andres Huul. „Nädala jooksul tutvustame erinevate sündmuste raames neid edutegureid, mis on olulised nii iga ettevõtja kui ka vabaühenduse jaoks täna ja homme, et uute olude ja muutunud majanduskeskkonnaga kohaneda,” lisas Huul.

Nädal toob kokku nii ettevõtlusega alustajad kui tegutsevad ettevõtted, sündmusi jagub ka koolinoortele. Sel aastal on varasemast suurem hulk üritusi suunatud vabakonnale. Muutustega kohanemine on oluline kõigile, ka vabaühendustel tuleb õppida praeguses keerulises olukorras paindlikke lahendusi leidma. Seetõttu toimub Ettevõtlusnädala raames varasemast rohkem vabaühendustele pühendatud üritusi.

Esmakordselt korraldab maakondlike arenduskeskuste võrgustik 6. oktoobril Konsultatsiooni kolmapäeva, mil kõik huvilised saavad osaleda tasuta kiirnõustamisel ja küsida nõu ettevõtluskonsultantidelt.

Ettevõtlusnädala raames toimub tänavu paarsada temaatilist üritust nii eesti kui ka vene keeles. Kõikides Eesti maakondades korraldatakse ettevõtlusega alustama julgustavaid seminare, konverentse, töötubasid ning muudes formaatides üritusi. Ettevõtlusnädala üritusi viiakse läbi nii nõuetekohastes seminariruumides, hübriid- kui ka veebisündmustena. Suurem osa neist on osalejatele tasuta, ent osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.

Ettevõtlusnädalal saavad kokku sarnaste huvidega inimesed – lisaks uutele teadmistele pakuvad Ettevõtlusnädala üritused võimalust kontaktivõrgustiku laiendamiseks ja potentsiaalsete partnerite leidmiseks. Üritused annavad osalejatele vajaliku tõuke järgmiste sammude tegemiseks ettevõtluses.

Ettevõtlusnädala korraldajad järgivad Eesti Vabariigi Valitsuse ürituste korraldamise nõudeid ja Terviseameti soovitusi. Sündmustel pääsemiseks tuleb külastajal tõendada oma nakkusohutust, esitades selleks tõendi COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbimise, läbipõdemise või negatiivse testitulemuse kohta. Ettevõtlusnädal on valmis tegema ürituste korraldamisel ka jooksvaid muudatusi juhul, kui olukord seda nõuab.
_______________
Ettevõtlusnädal on suurim üle-eestiline ettevõtlusüritus, mis toimub igal aastal oktoobrikuu alguses. Ettevõtlusnädalat korraldavad maakondlikud arenduskeskused, juba 16. korda ning see viiakse läbi kõigis 15 maakonnas. Ettevõtlusnädala eesmärk on inspireerida ja julgustada inimesi enda ideid ellu viima, olgu selleks näiteks äriga alustamine, e-poe loomine või mõne uue põneva tootega turule tulemine. Vaata lähemalt: https://ettevotlusnadal.ee/ Ettevõtlusnädalat koordineerib Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik.
Ettevõtlusnädal viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

„Ootame kiirnõustamisele nii kogenud ettevõtjaid kui ka kõiki neid, kes alles mõlgutavad mõtteid oma äriga alustamisest. Samuti anname nõu vabaühendustele,” tutvustab Maakondlike arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liige Andres Huul.

Kiirnõustamisel osalemiseks saada oma küsimus Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikule selleks ettenähtud vormi kaudu ning ettevõtluskonsultant võtab sinuga 6. oktoobril telefoni teel ühendust. Nõu võib küsida nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Ettevõtluskonsultandid töötavad igas maakonnas ja pakuvad tasuta nõustamisteenust aastaringselt. Tavapäraselt tuleb aga konsultatsiooni aeg, küsimuste teemad ja eesmärk eelnevalt konsultandiga kokku leppida. Konsultatsiooni Kolmapäeval saab oma küsimustele vastused kiirnõustamise käigus telefoni teel ilma igasuguse eelneva broneeringuta.

„Kõige sagedamini tullakse meie juurde siis, kui on tekkinud soov ettevõtlusega alustada, aga varasema kogemuse puudumise tõttu ei osata kuskilt peale hakata. Räägime sel juhul läbi, millele alustaval ettevõtjal kindlasti mõelda tuleb ja kuidas esimeste sammude tegemiseks vajalikud ressursid leida,” räägib Huul.

Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik on suurim üle-eestiline nõustamisvõrgustik. Maakondlikes keskustes töötab 47 ettevõtluskonsultanti, kes on igas küsimuses abiks alates äriidee väljatöötamisest kuni ekspordiga alustamiseni. Möödunud aastal viisid ettevõtluskonsultandid läbi 7800 nõustamist ettevõtluse valdkonnas ning 1800 nõustamist vabaühenduste teemal.

„Anname sageli nõu, kuidas leida kliente, laiendada toimivat ettevõtet või kuidas laieneda uutele turgudele. Samuti aitame teha ettevalmistusi välisturule sisenemiseks. Peamiste nõustamisteemade seas on kindlasti ka äriplaani koostamine ja finantsprognooside tegemine – vajalik oskus nii alustajale kui ka juba kogenumale ettevõtjale,” lisab Huul.

Mari Kirss, kes ühena konsultantidest täna Järvamaa Arenduskeskuses nõustamisteenust osutab, sai oma ettevõtlusteekonna alguses kaheksa aastat tagasi samuti tuge võrgustiku ettevõtluskonsultandilt.

„Mina sain oma unistustele tänu arenduskeskusele suure sammu lähemale. Üksi oleksin jäänud veel pikaks ajaks paljude küsimuste kallal pusima. Nüüd loodan oma kogemuste toel ka teisi nende teekonnal edasi aidata ja samm-sammu haaval unistuste poole liikuda,” räägib Kirss.

Konsultatsiooni kolmapäeva korraldab Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik.

Ettevõtlusnädal viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

„Tänavusel Ettevõtlusnädalal on fookuses kohanemine pidevalt muutuva maailmaga, sest just see on edu võti, mis meil aitab seljatada kriisid ja väljuda nendest võitjatena,” sõnas Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liige Andres Huul. „Nädala jooksul tutvustame erinevate sündmuste raames neid edutegureid, mis on olulised nii iga ettevõtja kui ka vabaühenduse jaoks täna ja homme, et uute olude ja muutunud majanduskeskkonnaga kohaneda,” lisas Huul.

Nädal toob kokku nii ettevõtlusega alustajad kui tegutsevad ettevõtted, sündmusi jagub ka koolinoortele. Sel aastal on varasemast suurem hulk üritusi suunatud vabakonnale. Muutustega kohanemine on oluline kõigile, ka vabaühendustel tuleb õppida praeguses keerulises olukorras paindlikke lahendusi leidma. Seetõttu toimub Ettevõtlusnädala raames varasemast rohkem vabaühendustele pühendatud üritusi. Esmakordselt korraldab maakondlike arenduskeskuste võrgustik 6. oktoobril Konsultatsiooni kolmapäeva, mil saavad kõik huvilised osaleda tasuta kiirnõustamisel ja küsida ettevõtluskonsultantidelt nõu.

Ettevõtlusnädala raames toimub tänavu paarsada temaatilist üritust nii eesti kui ka vene keeles. Kõikides Eesti maakondades korraldatakse ettevõtlusega alustama julgustavaid seminare, konverentse, töötubasid ning muudes formaatides üritusi. Ettevõtlusnädala üritusi viiakse läbi nii nõuetekohastes seminariruumides, hübriid- kui ka veebisündmustena. Suurem osa neist on osalejatele tasuta, ent osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.

Ettevõtlusnädalal saavad kokku sarnaste huvidega inimesed – lisaks uutele teadmistele pakuvad Ettevõtlusnädala üritused võimalust kontaktivõrgustiku laiendamiseks ja potentsiaalsete partnerite leidmiseks. Üritused annavad osalejatele vajaliku tõuke järgmiste sammude tegemiseks ettevõtluses.

Ettevõtlusnädala korraldajad järgivad Eesti Vabariigi Valitsuse ürituste korraldamise nõudeid ja Terviseameti soovitusi. Sündmustel pääsemiseks tuleb külastajal tõendada oma nakkusohutust, esitades selleks tõendi COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbimise, läbipõdemise või negatiivse testitulemuse kohta. Ettevõtlusnädal on valmis tegema ürituste korraldamisel ka jooksvaid muudatusi juhul, kui olukord seda nõuab.
_______________
Ettevõtlusnädal on suurim üle-eestiline ettevõtlusüritus, mis toimub igal aastal oktoobrikuu alguses. Ettevõtlusnädalat korraldavad maakondlikud arenduskeskused, juba 16. korda ning see viiakse läbi kõigis 15 maakonnas. Ettevõtlusnädala eesmärk on inspireerida ja julgustada inimesi enda ideid ellu viima, olgu selleks näiteks äriga alustamine, e-poe loomine või mõne uue põneva tootega turule tulemine. Vaata lähemalt: https://ettevotlusnadal.ee/ Ettevõtlusnädalat koordineerib Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik.
Ettevõtlusnädal viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

Spetsialistide puudus, pidev hindade ja palkade kasv ning ülemaailmsed tarneraskused sunnivad ettevõtteid üha rohkem endalt küsima, kuidas jääda ellu ja püsida konkurentsis, seejuures kvaliteedis järele andmata. Ärimudel, mis toimis 10-15 aastat tagasi, ei pruugi enam toimida täna. Seepärast tuleb varem või hiljem otsida võimalusi ja lahendusi, kas mingit osa tänastest tegevustest saaks ehk digitaliseerida, kirjutab maakondlike arenduskeskuste võrgustiku juhataja Andres Huul.

Oma igapäevatöös me näeme, et ettevõtete üks murekoht on sageli see, et lisandväärtus töötaja kohta kipub olema liiga madal. Läbi töö ümberplaneerimise ja nutikate tehnoloogiate saab seda kindlasti parandada. Samas kinnitavad eksperdid , et alustada tuleks siiski nö „kaosest korra loomisega” – eneseanalüüsist ja hetkeolukorra kaardistamisest – mida ja kuidas tehakse ettevõttes täna. Sealt edasi saab juba analüüsida, miks, mida ja kuidas võiks tulevikus teha teisiti, et tõsta efektiivsust ning hoida kokku aega, tööjõuressurssi ja muid kulusid.

Parendatud protsessi, uue tehnoloogia või seadme kasutuselevõtt võib lühendada märkimisväärselt tootmiseks kuluvat aega, aga vähendada ka vajadust teatud tööjõu järele laiemalt. Strateegiliste valikute ja investeeringu tasuvuse küsimus on – millisesse digitaalsesse lahendusse kõigepealt investeerida. See tähendab, et pika plaani jaoks võiks paika panna ka ettevõtte digitaliseerimise visiooni ning strateegia koos täpsema tegevusplaaniga.

Kui kunagi peeti digitaliseerimist vaid suurettevõtete pärusmaaks, siis täna seda kindlasti enam öelda ei saa. Tegelikkuses on väiketootjate puhul protsesside ülevaatamine ja digitaliseerimine vähemalt sama tähtis ja võiks öelda, et lausa hädavajalik. Kuna väikeettevõttes on sageli inimesed kümnes erinevas rollis, siis vabastab see aega muude tegevuste jaoks. Samuti aitab investeering pikas plaanis raha säästa ja väikeettevõtja tootmisvõimekust suurendada.

Digitaliseerimise laiem eesmärk on, et ettevõtete äriprotsessid oleksid paindlikumad, tooted intelligentsemad ja töö, mida inimesed teevad, muutuks targemaks. Tootmisprotsessi enda  visualiseerimine ja digitaliseerimine on vaid üks osa sellest. Sarnaselt tuleks üle käia kogu ettevõtte protsessiloogika, tarneahel, klientidega suhtlemise pool, tellimuste haldamine ja logistika. Kavandada tuleb ka inimeste juhtimise, kommunikatsiooni ja vastutusega seonduv, sest elluviimise suurimad riskid võivad peituda just siin.

Üks teema, millest digitaliseerimise juures vähem räägitakse, on andmete praktiline rakendamine ja nende analüüsimine. Intelligentsete masinate kasutuselevõtt ja suurandmete kogumine aitab palju lihtsamini välja selgitada, kus on ettevõtte protsessis nõrgad kohad või kuhu oleks töökäsi juurde vaja. Kahtlemata vähendab digitaliseerimine pikas perspektiivis käsitsi tehtava töö hulka, see on suund, kuhu liigub terve maailm. Lisaks sellele aitavad automaatlahendused tootmistsüklit senisest täpsemalt reaalajas jälgida ja praaki vältida.

Digitehnoloogiatesse investeerimisega alustamine takerdub ettevõtjatel tihti raha taha. Nüüd avaneb selleks aga uus Maakondlike arenduskeskuste poolt pakutav võimalus, mille raames saavad väljaspool Tallinna ja Tartu linna asuvad töötleva tööstuse ettevõtted taotleda vahendeid, et esimesi samme digitehnoloogiatesse investeerimise suunas astuda.

Selleks pakutakse programmis uusi teadmisi ja ekspertide tuge. Toetuse eest võib soetada tehnilisi lahendusi ja kasutada välise eksperdi abi. Taotluse esitamise eelduseks on enesehinnangu läbimine Diginnotool tööriista abil. Lisaks tuleb osaleda vähemalt ühel viiest tasuta pakutaval digitaliseerimise teemalisel veebiseminaril, kus tuleb muuhulgas juttu sellest, kuidas oma ettevõttes digitaliseerimist planeerida ja investeeringu tasuvust hinnata, kuidas andmeid kasutades raha teenida ning millised on digitaalsed lahendused ettevõtete protsessides täna ja tulevikus.

Soovitame kõigil piirkondlikel tööstusettevõtetel kindlasti seda võimalust kasutada. Toetust saab taotleda kuni 28. veebruarini 2022 ja maksimaalne taotletav summa on kuni 2000 €. Ettevõtte omafinantseering peab olema vähemalt 50% projekti mahust. Loodame väga, et digitaalsed tööriistad leiavad meie tööstusettevõtetes lähitulevikus veelgi rohkem kasutust ja seeläbi paraneb meie ettevõtete konkurentsivõime tervikuna. Toetuse abil tahame anda võimaluse ka neile väiketootjatele, kes digitaliseerimiseni ühel või teisel põhjusel pole seni veel jõudnud.