Blogi

Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liikme Andres Huule sõnul otsivad ettevõtjad pidevalt käibe ja kasumi kasvu võimalusi, kuna tööjõukulud järjest kasvavad ja tähelepanu tuleb pöörata protsesside efektiivsuse ning produktiivsuse suurendamisele.

„Hindamaks konkreetse investeeringu tasuvust, tuleb luua visioon ja tegevuskava, koguda infot olemasoleva situatsiooni kohta ning teha protsessipõhine andmeanalüüs,” selgitab Huul.
Tema sõnul on mõistlik kaasata sõltumatu ekspert, et vähendada vigu ja liikuda kiiremini edasi ning üheks võimaluseks on kasutada uut toetust, mis on mõeldud esimeste sammude tegemiseks.

Toetuse saamise eelduseks on ettevõtte enesehinnangu Diginnotool küsimustiku täitmine ja  osalemine vähemalt ühel programmi kuuluval tasuta veebiseminaril, mis tutvustab praktiliste näidete kaudu, kuidas digimuutusi ettevõttes ellu viia.

Toetuse projektijuhi Ermo Brecheri sõnul aitab enesehinnangu läbimine kui ka osalemine veebiseminaridel paremini mõista enda ettevõtte digitaliseerimise taset ja vajalikkust ning on seega abiks kogu taotluse koostamisel.
„Korraldame kokku 5 veebiseminari, millest vähemalt ühes tuleb igal taotlejal osaleda. Veebiseminaridel tuleb juttu sellest, kuidas organisatsioonis planeerida digitaliseerimist, kuidas andmeid ära kasutades raha teenida ning millised on digitaalsed lahendused ettevõtete protsessides täna ja tulevikus”, selgitab Brecher.

Digitaliseerimise alustamise toetust annab välja Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasaabil. Veebiseminare korraldatakse koostöös Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga (ITL).

 

Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik on suurim üle-eestiline nõustamisvõrgustik, kuhu kuuluvad kõik 15 maakondlikku arenduskeskust. Võrgustik pakub tasuta nõustamist ettevõtjatele, investoritele, mittetulundusühingutele ja kohalikele omavalitsustele igas maakonnas.

 

 

Toetuse taotlejaks saavad olla programmi määruse nõuetele vastavad ja avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud, mille liikmeks ei ole riik ega kohalik omavalitsus ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole ning sihtasutused, mille asutajaks ei ole riik ega kohalik omavalitsus ja mille asutajatest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole.

Toetuse taotleja peab tegutsema küla, aleviku, alevi, valla, linna või asumi kogukonna huvides, välja arvatud järgmised erandid:

Tallinna linna puhul toetatakse ainult linnasisese asumi kogukonna huvides tegutsevaid ühendusi;
koguduste puhul saavad taotlejaks olla kogudused, mis tegutsevad põhikirja järgi koguduse liikmetest laiema sihtgrupi huvides;
küla-, aleviku- ning asumiseltside poolt asutatud omavalitsuse piire ületavad ühendused.

1. Improetendus “Kodanikuühendus – käepikendus või takistus?”

Milleks meile üldse kodanikuühendused? Mis juhtuks, kui neid ei oleks?

Improteatri näitlejad toovad sinuni kaasahaaravate etüüdide abil olukorrad, millega kodanikuühiskonna eestvedajad tihti peavad rinda pistma. Etendusest ei puudu ka peamised müüdid, mis kodanikuühiskonda varjutavad.

Improetendust viivad läbi improteatri Impeerium näitlejad, kes toovad publikuni kaasahaaravate etüüdidega enamlevinud müüdid ja probleemid vabakonnast. Improetendusele järgneb vabas vormis arutelu koos maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultantidega.

Toimumisaeg ja -koht: 14. august kell 12:00 kogukonna alal.

2. Millist uut majandusmudelit vajame ja kuidas uut majandusmudelit finantseerida?

Praegune majandusmudel põhineb põhimõttel, et kõige tähtsam on majandus ja loodust võetakse kui ressurssi. See peab muutuma. Vastasel juhul on meil vaja mitut uut planeeti. Rohetiiger usub tasakaalus majandusmudelisse, mille keskmes on loodus, seejärel inimene ja alles siis majandus, mis on looduse ja inimese teenistuses.

Toimumisaeg- ja koht: 14. august kell 16:00 rohekoostöö alal.

3. Kas järgmised edukad maailmamuutjad võiksid olla Eestist?

Ajal, mil suurkorporatsioonid tunduvad üha enam kui möödapääsmatud vaenlased, on sotsiaalne ettevõtlus järjest jõudsamalt pead tõstmas, olles tõeline tulevikuteema. Kuidas muutuks maailm, kui Amazoni paki asemel ilmuks postkastidesse hoopis sotsiaalsete ettevõtete tooted? Mis saaks siis, kui kõik ettevõtted panustaks vähemalt poole oma tulust ühiskonda tagasi? On see vaid helesinine unistus või hoopiski väljapääsmatu ning tervitatav tulevikureaalsus? Arutelus tutvustavad noored – meie tulevik – uusi ideid, kuidas lahendada jätkusuutlikult ettevõtluse kaudu olulisi ühiskondlikke probleeme või hoopiski ennetada tulevasi murekohti, ning anname võimaluse publikul valida enda lemmikidee. Ehk ongi järgmised edukad maailmamuutjad pärit Eestist?

Toimumisaeg- ja koht: 14. august kell 14:00 raha räägib alal.

Improetendust viivad läbi improteatri Impeerium näitlejad, kes toovad publikuni kaasahaaravate etüüdidega enamlevinud müüdid ja probleemid vabakonnast. Improetendusele järgneb vabas vormis arutelu koos maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultantidega.

Improetendus-arutelul osalemine on tasuta ja selleks ei ole vaja eelnevalt registreeruda.

 

Improetendus “Kodanikuühendus – käepikendus või takistus?”

 

Milleks meile üldse kodanikuühendused? Mis juhtuks, kui neid ei oleks?
Improteatri näitlejad toovad sinuni kaasahaaravate etüüdide abil olukorrad, millega kodanikuühiskonna eestvedajad tihti peavad rinda pistma. Etendusest ei puudu ka peamised müüdid, mis kodanikuühiskonda varjutavad. Murrame üheskoos müüte ja leiame lahendusi!

 

Osalemine ja COVID-19 info

13.-14. augustil Paides toimuv üheksas Arvamusfestival toimub planeeritud mahus. Korraldajad peavad kinni kõikidest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirangutest ning festivalile on prii pääse kõikidel COVID-19 vastu vaktsineeritutel, viiruse läbipõdenutel või negatiivse testitulemusega külastajatel.

Osalemiseks on vaja esitada kas:

• COVID-19 vaktsineerimispass
• või tõend läbipõdemisest
• või tõend negatiivsest PCR testist (hiljemalt 72h enne tehtud)
• või tõend negatiivsest antigeeni kiirtestist (hiljemalt 48h enne tehtud).

Antigeeni kiirtesti on võimalik teha ka kohapeal maksumusega 10€. Teste tehakse aadressil Tallinna tn 11, Paide.

Tööstuskonverentsile Smart Manufacturing Meetup tuleb taas!

 

Soeta pilet siit!

„Kõigil tänastel auhinna saajatel on palju ühist – oskus mõelda kastist väljas, julgus võtta initsiatiiv ning võime sütitada oma sisemise põlemisega kogukondi kaasa tulema,” ütles peaminister Kaja Kallas. „Teie ideede ja töö tulemusel on sündinud ettevõtmised, mis tugevdavad kohalikku majandust ja eluolu ning olete näidanud, et kui on tahtmist ja ettevõtlikkust, siis on kõik võimalik.”

„Inimesed, kel on indu ja tahtmist kodukohas tegutseda ning teha seda nii, et ettevõetust kogukonnale ja piirkonnale kasu tõuseb, on Eesti jätkusuutliku regionaalarengu tegelikud kangelased,” rõhutas riigihalduse minister Jaak Aab. „Esitatud ankeetide arvust ja sisust näeb, et meil leidub uskumatult palju tublisid ning ettevõtlikke inimesi, tänu kellele on Eestimaal ellu kutsutud palju edasiviivaid algatusi.”

Konkursile laekus kokku 27 taotlust (25 kandidaati), mille hulgast valiti välja viis silmapaistvamat algatust. 2021. aasta regionaalauhinna saajad:

• Valga vallaarhitekt Jiri Tintera, kes on Valga-Valka kaksiklinna keskuse idee arendaja ning kohaliku entusiastina seisnud aastaid linnaruumi korrastamise ja ajaloolise pärandi säilitamise eest;
• AS Viljandi Aken ja Uks – pikaajaline maakonna suurim eraettevõte, maksumaksja ja tööandja, kes suutis edukalt tegevust jätkata ka 2020. aasta pandeemia ajal ning isegi ligi 100 inimest juurde palgata;
• koostöövõrgustik KOTUS – Taheva, Karula, Mõniste ja Ähijärve piirkonnas tegutsev kodanikualgatuslik võrgustik, kes tegeleb piirkonna turundamise, ettevõtluse ja turismi arendamisega. Tänu tugevale kogukonnale on endisest kahaneva elanikkonnaga piirkonnast saanud atraktiivne elukoht ja juurde on kolinud uusi noori perekondi.
• kaugtöökeskuste võrgustik KUPLAND, mis ühendab Põlva, Valga ja Võru maakonda ning on tutvustanud kaugtöö võimalusi laiemalt, aidanud edendada piirkonna majandust ja turismi ning pakkunud turismihooajal rohkem töökohti kohalikele inimestele;
• Tanksemäe Saffer OÜ ja Marek Balder. Marek avas Järva valla Ahula külas aastaid tühjana seisnud kaupluse, tänu millele ei ole kohalikel elanikel enam vaja kaugele poodi sõita. Lisaks sellele avas Tanksemäe Saffer 2020. aasta kevadel e-poe ja kauba kojuveo võimaluse ning on üle võtnud ka eelmiste omanike poolt suletud kauplused Albu ja Kaalepi külades.

Auhinnasaajaid tunnustatakse Eesti klaasikunstniku Maret Sarapu tehtud klaasist maasikaga.
Fotosid üritusest saab vaadata SIIT.

Märtsis välja kuulutatud konkursile sai esitada isikuid, organisatsioone ja ettevõtteid, kes on 2020. aastal silma paistnud regionaalarengut toetava ettevõtmise või teoga. Auhind antakse väljapaistva tegevuse eest, mille tulemusena on edenenud piirkonna majandus (on loodud töökohti või pakutud piirkonnaspetsiifilisi tooteid või teenuseid) või mis on muul moel oluliselt aidanud kaasa piirkonna arengule või piirkonna eripära säilimisele ja tutvustamisele. Samuti võib regionaalmaasika pälvida tegevuse eest, millel on olnud oluline mõju regionaalarengu tähtsustamisele ühiskonnas.

Eelmisel aastal pälvisid auhinna robootikatarkvara erakõrgkool Cleveroni Akadeemia, Ida-Virumaa üks suuremaid tööandjaid Fortaco Estonia OÜ, külaelu propageerija Vidrike külamaja Otepääl, Hiiumaa kultuurielu eestvedaja Margit Kääramees ning kohaliku toidu ja käsitöö turundamise edendaja Mulgi Väiketootjate Liit.

Iga-aastast konkurssi korraldab rahandusministeerium.

„Ligikaudu miljard eurot on mõeldud Eesti tuleviku ettevalmistamiseks – keskkonda, kliimat hoida aitavateks investeeringuteks, digivõimaluste arendamiseks, vesinikutehnoloogiale, haiglatele. Kui kasutame seda raha targalt, saame kriisist väljumiseks uue ja nutika hoo, nii et kutsun kindlasti üles kaasa mõtlema, kuidas seda kõige paremini teha,” ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

Eesti taastekava on äsja valminud üleriigilise strateegia “Eesti 2035” üks lisadest, keskendudes eesmärkidele ning reformidele ja investeeringutele, mida rahastatakse Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF). Taastekavad tuleb koostada kindla ühesehituse ja vormi alusel ning esitada Euroopa Komisjonile esimesel võimalusel hindamiseks.

Kui suure rahastuse Eesti RRFist saab, selgub lõplikult 2022. aasta juunis, kui Euroopa Komisjon arvutab värskete SKP andmete alusel kõigi liikmesriikide täpse toetusmahu. Suure tõenäosusega jääb Eesti toetusmaht vahemikku 880 miljonit kuni 1,1 miljardit eurot.

„Avaliku konsultatsiooniga paralleelselt jätkuvad läbirääkimised Euroopa Komisjoniga. Tegu on  elava töödokumendiga, mille lõppversiooni valmimisel on võimalik kõigil kaasa rääkida,” ütles rahandusministeeriumi strateegianõunik Triin Tomingas. „Taastekava on ametlik vorm, millesse tuleb meie riiklikus strateegias kokku lepitud reformiplaanid RRFi toetuse ulatuses ära mahutada ning Euroopa Komisjoniga oodatavates tulemustes kokku leppida. Millised saavad olema plaanitavate meetmete täpsed tingimused, pannakse huvigruppide ja ministeeriumide koostöös täpsemalt paika lähikuudel,” selgitas Tomingas.

Ettepanekuid Eesti taastekava kohta ootab rahandusministeerium 4. juunini, et jõuda võimalikult kiiresti dokumendi lõppversioonini, mille kinnitab valitsus praeguste plaanide kohaselt juunis. Seejärel tuleb kava esitada Euroopa Komisjonile, kes  annab oma hinnangu kahe kuu jooksul. Plaanide järgi peaks kava lõppversioon kinnitatud saama varasügiseks.

Eesti taastekava olulisemad investeeringud on seotud rohe- ja digipöördega, kuhu on plaanis suunata kokku üle 600 miljoni euro. Muuhulgas soovitakse rahandusministeeriumi ettepanekul viimase miili netiühenduse tagamiseks kasutada üle 24 miljoni euro, ettevõtete digipöördeks 73 miljonit eurot ja innovaatiliste rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks 206 miljonit eurot.

Taastekava rohevaldkonna investeeringud on suunatud suuresti ettevõtjatele: rohepööret toetatakse spetsiaalse rohefondi kaudu, rahastatakse uuenduslike ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõttu, ent ka bioressursside väärindamist ning vesinikutehnoloogiate pilootprojekte.

Lisaks plaanib Eesti investeerida korterelamute ja väikeelamute energiatõhususe tõstmisesse, elektrivõrgu tugevdamisesse, tööstusaladel keskkonnasäästlikku energiatootmise edendamisesse ning viia ellu ka energiasalvestuse pilootprojekte.

Transpordivaldkonnas soovib Eesti rahastu toel teha säästva liikuvusega seotud raudtee- ja trammiliikluse investeeringuid. Näiteks sisaldab kava Rail Balticu osaks oleva Ülemiste ühisterminali rajamist ning Tallinna Vanasadama trammiliini rajamise toetamiseks 26 miljonit eurot.

Digipöörde raames soovib Eesti toetada investeeringuid ettevõtete protsesside digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks. Ettevõtjatele ja kodanikele suunatud avalikud digiteenused jõuavad uuele arengutasemele: sündmuspõhiseks ja etteaimatavaks, parandades ühtlasi avaandmete kättesaadavust ja võtmeregistrite andmekvaliteeti ning tagades digiriigi pilvetaristu kestlikkuse.

Konsultatsiooni ja läbirääkimiste käigus kogunenud tagasiside ja ettepanekute alusel täiendab ja kohendab rahandusministeerium taastekava eelnõud ning jätkab paralleelselt koostöös Riigi Tugiteenuste Keskuse ja teiste ministeeriumidega taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise ettevalmistusi, et olla valmis pärast ametlikku taastekava kinnitamist vahendite kiireks kasutuselevõtuks.

Eelnõuga on võimalik tutvuda ka eelnõude infosüsteemis (EIS) ja osalusveebis. Taastekava avalik konsultatsioon toimub 20. maist 4. juunini 2021. Lisainfot leiab aadressil www.rrf.ee.

Siseministeerium valis avaliku konkursi kaudu välja neli strateegilist partnerit, kes aitavad ellu viia aastatel 2021-2024 „Sidusa Eesti arengukava” programmi „Kogukondlik Eesti”.
Partneriteks on järgmiseks neljaks aastaks Vabaühenduste Liit ja Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik ning MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor, MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik.

 

Siseministeeriumil on strateegilise partnerluse kui hea kaasamis- ja koostöövormi kogemus juba alates 2015. aastast. „Eestis väärtustatakse kodanikuühiskonna rolli riigi arengus järjest enam. Meie strateegiliste partneritena tegutsemine on kodanikuühiskonnale hea võimalus selles arengus kaasa lüüa. Meile omakorda on väga vajalik võimalus saada otsest tagasisidet ja teha koostööd usaldusväärsete ning pikaajaliste partneritega, kes on avaliku konkursi kaudu valitud.  Maamärgid on siin kindlasti kohalike omavalitsuste ja seal olevate kogukondade vahelise kontakti elavdamine, vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete tegutsemisvõimaluste kasvatamine ning muidugi erinevate valdkondade vabatahtlike kaasalöömine riigi arengus ja käekäigus,” märkis siseminister Kristian Jaani.

Konkursiga valiti neli erineva fookusega strateegilist partnerit. Vabaühenduste Liit ja MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused esitasid konkursile ühistaotluse ja hakkavad tõstma Eesti elanike teadlikkust kodanikuühiskonna toimevormidest ja vabaühendustest ning aidata kaasa vabaühenduste majanduslike teadmiste ja oskuste parandamisele. Nemad tegelevad kahasse ka vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide nõustamise ja toetamisega. MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor hakkab Siseministeeriumi partnerina toetama süsteemset ja võrgustikupõhist kaasamist kohalikul tasandil ning suurendama koostööd kohaliku omavalitsuse ja riigiga. MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik aitab oma tegevustega kaasa sotsiaalsete ettevõtete tegutsemiskeskkonna parandamisele ning töötab selle nimel, et sotsiaalsed ettevõtted oleksid jätkusuutlikud.

 

„Sotsiaalne ettevõtlus on arenemas jõudsalt nii Eestis kui mujal. Oleme elevil ja positiivselt ootusärevad, et koostöös Siseministeeriumiga aidata sotsiaalsel ettevõtlusel veel enam kasvada,” ütles MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.

 

MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labori juhatuse liikme Rasmus Pedaniku sõnul on neil hea meel koostööd alustada ning ministeeriumi partnerina riigi arengusse panustada. „Meil on väga hea meel, et Siseministeerium usaldas meile kogukondade valdkonna arendamise koosloome metoodika abil. Soovime olla ministeeriumile vääriline partner ja anname endast parima, et usalduskrediit välja teenida,” rääkis Rasmus Pedanik

„Vabaühenduste Liit on seisnud tugeva kodanikuühiskonna eest juba kolm aastakümmet, võimestades ühendusi oma tööd paremini tegema ning kodanikke teadmiste, oskuste, annetuste ja vabatahtliku tööga panustama. Nüüdsest on meil hea meel lüüa käed Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikuga, kelle kogemuste abil õnnestub koos teha veelgi rohkemat,” ütles Vabaühenduste Liidu juhatuse liige Lauri Luide.

„Riigi ja kodanikuühiskonna laiem eesmärk on üks -luua meie inimestele võimalikult hea elukeskkond arendades sellega riiki. Partnerlusega aitame sellele eesmärgile hästi kaasa, leppides kokku, mida soovime oma koostöö jooksul saavutada. Konkursi kaudu tahtsime leida aktiivseid partnerid, kellel on huvi ja võimekus eesmärkide saavutamisele keskenduda ja riigielu küsimustes kaasa rääkida. Olen kindel, et valitud strateegilised partnerid vastavad sellele ootusele,” ütles siseminister.

Lepingud strateegiliste partneritega sõlmitakse järgnevaks neljaks aastaks. Aastatel 2015-2020 olid Siseministeeriumi partneriteks kolm konkurssiga valitud vabaühendust: Eesti Külaliikumine Kodukant, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik ja Vabaühenduste Liit.

 

 

KredExi juhi Ivo Kuldmäe sõnul on see algatus eeskujuks kuidas parandada teenuste kättesaadavust läbi juba eksisteerivate koostöövõrgustike. „Palju on juttu olnud klienditeekondade tõhustamisest läbi koostöö parendamise. Usume, et KredExi mudel – pakkuda teenuseid läbi olemasolevate võrgustike ja luues uusi, ongi parim viis kuidas muuta teenused klientide jaoks mugavalt kättesaadavaks üle Eesti ja võiks olla eeskujuks paljudele,” arutles Kuldmäe.

 

Maakondlikud arenduskeskused üle Eesti alustavad korteriühistute nõustamist KredExi korterelamutele suunatud teenuste osas, mis hõlmavad renoveerimislaenu, käendust ja rekonstrueerimistoetust. Abi saab küsida nii teenuste tingimuste ja sobivuse kohta, taotluste nõuete, ajakava ja vajalike tähtaegade kohta. Vajadusel pakuvad konsultandid abi ka KredExi taotluse täitmisel ja esitamisel.

 

KredExi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juhi Triin Reinsalu sõnul on korteriühistute huvi ja võimalus hooneid korrastada ning kaasajastada üha suurem, millega on hüppeliselt kasvanud ka vajadus saada nõu ja abi just oma piirkonna konsultandilt.

 

„Oleme viimasel aastal korteriühistutele suunatud teenuseid jõudsalt laiendanud näiteks otselaenu või tehaselise rekonstrueerimistoetuse näol ning kasvatanud ka teenuste mahte. See tähendab, et peame ühistutele ka üha rohkem olema nõu ja jõuga abiks nii õigete võimaluste leidmisel kui ka taotlemisel ning seda eelkõige pealinnast väljaspool,” kirjeldas Triin Reinsalu. „Seega oli koostöö maakondlike arenduskeskuste võrgustikuga ainuvõimalik käik, just nende pikka kogemust ja kompetentsi arvestades.”

 

Maakondlike arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liige Andres Huul lisas, et nende konsultandid üle Eesti on tänaseks juba vajaliku koolituse läbinud ning alustavad nüüdsest lisaks KredExi enda ekspertidele tasuta konsultatsioone pakkuma. „Nõustamisteenust saavad ühistud kasutada 14 arenduskeskuses üle Eesti, vaid Harjumaal pakub konsultatsiooni arenduskeskuse asemel endiselt KredExi esindus,” märkis Huul.

 

„Lisaks on maakondlike arenduskeskuste konsultante võimalik kutsuda tasuta osalema korteriühistu üldkoosolekul, kus nad saavad aidata selgitada korteriühistule suunatud teenuste tingimusi,” võrgustiku juht. Tehnilistes küsimustes aitavad jätkuvalt KredExi kodulehel toodud tehnilised konsultandid.

 

KredEx pakub korterelamute korrastamiseks ja energiasäästu kasvatamiseks erinevaid toetusi, otselaenu ja käendust. 2020. aastal eraldas KredEx korterelamute rekonstrueerimistoetuseid 84 mln euro ulatuses. Renoveerimislaenu taotlusi esitati eelmisel aastal 41 summas 4,5 mln eurot ja kokku otsustati väljastada laenu 24 korteriühistule laenu 2,5 mln eurot. Kogu investeeringusumma on 3,7 mln eurot. Lisaks andis KredEx eelmise aasta jooksul 106 korterelamulaenu käendust summas 7,3 mln eurot, Käenduse abil väljastati korterelamutele laenu kogusummas 10,6 mln eurot.

 

Eile, 20. mail toimunud Soome-Eesti virtuaalsest ärikiirkohtingust võttis osa 100 tootmisettevõtet Eestist ja Soomest. Ettevõtetel avanes võimalus luua kontakte naaberriigi ettevõtete ja organisatsioonidega, et alustada laienemist välisturule.

Soome-Eesti ärikiirkohtingu eelselt korraldasime koostöös EASiga Soome ekspordi seminaride sarja, et valmistada ette ettevõtjaid välisturule laienemiseks. Ekspordiseminaride sarjas andsime ülevaate Soome turu hetkeseisust ning korraldasime praktilisi töötubasid, mille raames pöörasime tähelepanu viisidele, kuidas virtuaalsete kanalite kaudu kontakte luua ja välisturgudele laieneda. Kokku registreerus seminaride sarjale 85 huvilist.