Blogi

 

President Kersti Kaljulaid annab tänavu 152 teenetemärki, mida on mõnevõrra enam kui varasematel aastatel. Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvib ka haridusprogrammi Ettevõtliku Kooli praegune arendusjuht Heidi Uustalu, kes varasemalt on juhtinud pikka aega Kiviõli I Keskkooli ning panustanud tugevalt Ida-Viru maakonna haridusvaldkonda.

Heidi on maailmaparandamise usku ja usub, et millegi muutmiseks tuleb alati alustada endast. Ta tegutseb selle nimel, et kool oleks inimeseks kasvamise koht, kus valmistatakse õpilasi ette elu kontrolltööks, mitte kontrolltööde eluks.

 

Sul on äriidee, aga ei tea, kuidas edasi minna? Inimesed soovivad ettevõtlusega alustada, sest näevad, et suudavad lahendada enda ideega mõne probleemi, pakkuda paremat teenus või toodet. Teistele aga meeldib ettevõtlusega kaasnev vabadus ja sõltumatus. Olenemata, mis põhjusel inimese soovib ettevõtlusesse astuda, on oluline, et seda tehakse teadlikult.

Tutvu baaskoolituse sisuga! alustava ettevõtja baaskoolitus, mida pakuvad maakondlikud arenduskeskused igas maakonnas.

Maakondlike arenduskeskuste alustava ettevõtja baaskoolitus on koolitusprogramm, mis on suunatud inimesele, kes ei ole veel ettevõtja, kuid soovib selleks lähitulevikus hakata. Baaskoolitused on üles ehitatud just selliselt, et inimene omandaks põhitõed ettevõtlusega seotud valdkondades: äriidee leidmine ja selle edasi arendamine, toote/teenuse müük ja turundus, finantsjuhtimine ning äriplaani koostamine.

Viimane on eriti oluline ettevõtlusega alustamisel, sest äriplaan näitab paberil, kas planeeritav tegevus suudab vähemalt paberil ots-otsaga kokku tulla.
Baaskoolituse lõpuks valmib osalejatel enda äriidee põhjal äriplaan, mida tuleb kaitsta, seega töötatakse selle kallal kogu koolitusprogrammi jooksul nii põhjalikult, et pärast alustava ettevõtja baaskoolitust saavad inimesed valminud äriplaani põhjal teha juba järgmise sammu.

Alustava ettevõtja baaskoolitusi korraldavad maakondlikud arenduskeskused kõigis 15 maakonnas. Sõltuvalt maakonna suurusest ja huvist baaskoolituste vastu toimuvad need kas ühes või mitmes koolitusgrupis. Seoses COVID-19 levikuga toimuvad võivad koolitused toimuda osaliselt või täismahus veebivahendusel.

Osalemiseks leia endale sobiv toimumiskoht ja -aeg arenduskeskuste veebilehelt ja esita sooviavaldus korraldatavasse maakondlikku arenduskeskusesse.
Pärast sooviavalduse edukat esitamist saadki alustada baasteadmiste omandamist. Alustava ettevõtja baaskoolitus loob head eeldused ettevõtlusega alustamisel! Edu!

Meie hea partner Kodanikuühiskonna Sihtkapital tunnustas parimad vabaühenduste konsultante, kes paistsid eelmisel aastal silma oma tegude poolest. Tunnustusi jagati 3 erinevas kategoorias: aasta kolleeg, aasta vabaühenduste nõustaja ja kodanikuühiskonna aasta edendaja.

 

 

Tunnustuse pälvis konsultant, keda tõsteti enim esile kolleegide seas. Kadril täitus ka hiljuti 10-aastane tööstaaž Tartu Ärinõuandlas. Aitäh ja suuri saavutusi ka tulevikuks!

 

 

 

Hindamise aluseks oli nõustamist saanud ühenduste tagasiside konsultandile, mis eelmisel aastal oli kõrgeim just Kersti puhul. Kersti on meie võrgustikus töötanud pikka aega – 20 aastat. Soovime sulle palju edu ja õnnestumisi ka edaspidiseks!

 

Asutus pälvis tunnustuse olulise panuse eest kodanikuühiskonda. Suur tänu Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus ning vabaühenduste konsultandid Külli Vollmer ja Ege Kirik!

 

Maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultandid ootavad kõiki huvilisi 02. märtsil kell 10:00 Zoomis toimuvale infopäevale, milles käsitletakse MTÜ asutamise ja juhtimise põhitõdesid ja teemasid. Osalemine on kõikidele tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerumine siin.

Infoseminaril leiavad osalejad vastused järgmistele küsimustele:

• Kas asutada OÜ või MTÜ?
• Mida pidada silmas MTÜ asutamislepingut ja põhikirja koostades?
• Kuidas oma ühingut Ettevõtjaportaalis registreerida?
• Kes ja kuidas saavad MTÜ küsimustes teile abiks olla?

Infoseminari viivad läbi maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultandid.

 

Eestis on ettevõtte registreerimine tänu e-lahendustele kiire ja mugav protsess. Selle asutamine internetis võtab vaid mõned minutid aega.
Lisaks saab alustav ettevõte tänu nendele samadele e-lahendustele korraldada kohe ka mitmeid vajalikke tugitegevusi.

Kõige levinumad ettevõtlusvormid Eestis on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), osaühing (OÜ) ning aktsiaselts (AS). Lisaks neile on ettevõtlusvormideks täisühing, usaldusühing, tulundusühistu.

 

OÜ asutamine – mida meeles pidada?

 

Ettevõtjaportaalis saab ära täita äriühingu asutamiseks vajaliku taotluse ning vormistada etteantud malli põhjal äriühingu põhikirja.

Vajalik osakapital (2500 eurot) on võimalik vormistada rahalist sissemakset tegemata. Ainuke kohene kulu on riigilõiv 190 eurot, mis tuleb tasuda määratud rahandusministeeriumi kontole.

Kui osaühingu asutamisdokumendid on korrektselt vormistatud, saabub loetud päevade jooksul registripidajalt määratud meiliaadressile äriregistrikaardi koopia. See on alusdokument, mis võimaldab osaühingul avada pangakonto ning teha kõiki notariaalselt kinnitamist vajavaid tehinguid.

Tegelikult ei pea alustav ettevõtja pikalt kaaluma, millises pangas oma arveldusarve avada. Niipea kui uue ettevõtja kontaktandmed on äriregistris, saadetakse e-posti aadressile pakkumised konto avamiseks vähemalt 4–5 suuremalt kommertspangalt.

Kui olete mõne sellise panga eraisikust klient, saab ettevõttele konto avada internetis. Teiste pakkujate valiku korral tuleb minna pangakontorisse ning täita kõik vajalikud dokumendid kohapeal.

Alustav ettevõte saab ilmselt kohe ka hulgaliselt muid edasiseks tegutsemiseks vajalikke pakkumisi alates raamatupidamisteenusest ning lõpetades koristusteenustega. Siiski ei tasu enne reaalse müügikäibe tekkimist taoliste lepingute sõlmimisega kiirustada.

 

Ära unusta domeeninime ja sotsiaalmeedia kontosid!

Küll aga võiks juba enne äriregistrile asutamisavalduse esitamist ära registreerida ettevõtte või selle brändi nime kandva interneti domeeninime. Domeeni registreerimine üheks aastaks maksab orienteeruvalt 9 eurot. Sellele lisandub hilisemas järgus ka veebimajutuse kulu, mis on vajalik ettevõtte kodulehe majutuseks ning teiste lisafunktsioonide kasutamiseks.

Kui ettevõttele sobiv .ee-lõpuline domeen on juba registreeritud, võib kaaluda ka .com- või .eu-lõpulise domeeni registreerimist. Soovituslik on domeeni nimi ja laiend valida lähtuvalt turundusstrateegiast ja sellest, millisele turule hakatakse toodet või teenust müüma.

Oluline on „reserveerida” kiirelt ka ettevõtte või selle brändi nimelised kontod enamlevinud sotsiaalmeediakanalites (Facebook, YouTube, Instagram, Twitter jm). Kontode avamine sotsiaalmeedias on tasuta.

 

Ettevõtte raamatupidamine

Maksu- ja tolliametis võib alustav ettevõte end kohe käibemaksukohuslaseks registreerida, aga seda ei pea tegema enne, kui ettevõtte müügikäive alates jooksva aasta algusest ületab 40 000 euro piiri. Kui osaühingul on vaja kiiresti suuremaid investeeringuid (seadmed, sõidukid, hooned jm) teha, on mõistlik end siiski kohe käibemaksukohuslaseks registreerida, et sisendkäibemaksu saaks maksustatavast käibest maha arvestada. Käibemaksukohuslaseks registreerimise hetkest alates tuleb ettevõtjal esitada maksuametile igakuiselt käibedeklaratsioonid. Käibemaksukohuslaseks saab ettevõte end kiirelt ja mugavalt registreerida maksuameti veebis.

Osaühingu raamatupidamine on tänu mitmetele e-lahendustele lihtne ja soodne. Alustaval ettevõttel on siiski soovitatav kasutada vigade vältimiseks mõne professionaalse raamatupidaja või raamatupidamisteenust pakkuva firma abi.

Kui ettevõtja klientide hulgas on avaliku sektori organisatsioone, siis alates selle aasta 1. juulist saab neile esitada arveid üksnes spetsiaalsete e-keskkondade vahendusel.

Alustavatele osaühingutele on avatud mitmed krediidiliinid. Kui osanikud pole varasemalt ettevõtlusega tegelenud ja firma asutamine tekitab küsimusi, siis tasub esmalt läbida vastav nõustamine maakondlikus arenduskeskuses.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et oma unistuste suunas liikuma asunud ettevõtja saab meie e-riigis teha vajalikud „sammud“ oma arvuti tagant tõusmata.

Alates veebruarikuust võtab haridusprogrammi üle-eestilise koordineerimise üle Piret Torm-Mirontšik, kelle peamiseks ülesandeks saab võrgustikuga liitunud haridusasutuste ja maakondlike arenduskeskuste tegevuste koordineerimine. Seni viis aastat programmi koordineerinud Kristi Krilovs viibib jaanuarikuust alates lapsehoolduspuhkusel.

„Meie võrgustiku on viimaste aastatega kasvanud niivõrd suureks ja koordinaatori ametikohal on aina olulisem hea kommunikatsioon kõikide meie partnerite, võrgustiku liikmete ja maakondlike arenduskeskuste vahel. Pireti varasem pikaajaline kogemus avalike suhete valdkonnas aitab sisekommunikatsiooni edasi arendada,” selgitab maakondlike arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liige Andres Huul.

Piret Torm-Mirontšik töötas eelnevalt Rakvere Ametikoolis kvaliteedi- ja avalike suhete juhi ametikohal. Piretil on mitmekülgne kogemus projektide koostamisel ja juhtimisel, turunduse valdkonnas, strateegiliste dokumentide koostamisel ja elluviimisel ning välishindamisel. Tal on Tallina Ülikooli magistrikraad kasvatusteadustes ning lisaerialaks projektijuhtimine ning lisaks ka väikeettevõtja kogemus hoopis teistsugusest valdkonnast- disain ja rõivatootmine.

Eelmisel aastal loodi haridusprogrammile uus strateegia aastateks 2020-2025, mille elluviimine saab olema nii koordinaatori kui ka haridusprogrammi arendusjuhi ülesandeks. Sel aastal on eesmärk laieneda programmiga Harju- ja Tartumaale ning jätkata Eesti esimese rahatarkuse mentorklubi arendamist ja elluviimist.

Haridusprogramm Ettevõtlik Kool toob koolidesse ja lasteaedadesse rohkem iseseisvat ja ettevõtlikku hoiakut, arendab lastes otsustusvõimet ja ärgitab tegutsemishimu. Ettevõtliku kooli põhimõtete järgi töötab 130 kooli ja 15 lasteaeda üle Eesti, kokku üle 25 000 õpilase.
Tegevusi viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

Maakondlikud arenduskeskused korraldasid 19. jaanuaril esmakordselt üle-eestilist infopäeva, mille eesmärk oli tutvustada olulisemaid teemasid äsja alustanud vabaühendustele. Varasemalt on sarnaseid infopäevasid korraldatud igas maakonnas eraldi.

Kaks virtuaalset alustavate vabaühenduste infopäeva tõi kokku enam kui 200 huvilist, kes ammutasid teadmisi vabaühenduse rahastamisvõimaluste ja maakondlike arenduskeskuste teenuste kohta.

Koondame ka siia teejuhise alustavale vabaühendusele.

Kust leiab infot ja saab küsida nõu?

1.Tasuta nõustamisteenus maakondlikes arenduskeskustes:

• organisatsiooni asutamine ja lõpetamine
• ühingu juhtimise korraldamine (juhatus, üldkoosolek)
• tegevusvõimekuse kasvatamine (tegevus- ja arengukava,
• äriplaan, kaasamine ja kommunikatsioon, mõju hindamine)
• ühingu tegevuste rahastamine (annetused, omatulu, sponsorlus, toetused)
• projektide nõustamine.

Tutvu lähemalt teenusega!

2. Vabaühenduste teejuht – mtyabi.ee portaal:

• nõuanded ja soovitused
• ürituste ja koolituste kalender

Tutvu vabaühenduste teejuhiga!

Maakondlikud arenduskeskused

Maakondlikud arenduskeskused asuvad igas Eesti maakonnas. Meie võrgustikku kuulub 15 keskust, millest igas töötab vabaühenduste konsultant. 2020. aastal viisid meie vabaühenduste konsultandid läbi enam kui 1 800 nõustamist. Tule küsi nõu ja aitame sinu ideed ellu viia!

[ak_kaart]

Ettevõtlusega alustamine algab äriideest. Sageli arvatakse, et ettevõtlusega alustamiseks peab olema originaalne äriidee. Tõepoolest, hea idee võib, aga ei pruugi edukale ärile aluse panna. Kuid avatud turul levivad ideed välgukiirusel ning sageli osutub kõige edukamaks mitte mõne uuenduse turule toonud, vaid seda kõige osavamalt kohandanud või turundanud ettevõte.

Need, kes otsivad oma ettevõtlikkusele väljundit, on ilmselt kindlad äriideed juba mõnda aega meeles mõlkunud. Küsimus on pigem sellest, kuidas oma idee võimalikult edukalt teoks teha. Just siin saavad alustavaid ettevõtjaid abistada maakondlikud arendusekeskused oma laiahaardelise ja üle-eestilise nõustajate võrgustikuga.

 

Teenused ettevõtlusega alustamiseks

Järgnevalt anname lühiülevaate meie peamistest teenustest. Meie üks enim kasutatav tugiteenus on alustavate ettevõtete nõustamine. Siia kuuluvad kõikvõimalikud äritegevused alates ettevõtte registreerimisest kuni kindlatele sihtturgudele suunatud ekspordi korraldamiseni.
Pakume veel äriplaani koostamise nõustamist nii alustavatele kui juba tegutsevatele ettevõtetele. Sisukas ja professionaalselt koostatud äriplaan on aluseks mõtestatud tegevusele ning hädavajalik dokument vajalike finantseeringute kaasamisel. Äriplaanist lähtuvaid krediidivajadusi saab meie konsultantidega detailselt arutada finantsnõustamistel. Erinevaid laenu- ja krediiditooteid pakutakse täna ohtralt ning oluline on enne otsustamist põhjalikult kaaluda nende sobivust ning kõike kaasnevaid riske.
Eeltoodud oskusteabest, aga lisaks ka turundusest, personalipoliitikast, tootearendusest ja muudest olulistest ettevõtlusega seotud tegevustest saab kiire ülevaate alustava ettevõtja baaskoolitusel. Või siis juba põhjalikuma käsitluse mõnele konkreetsele tegevusvaldkonnale pühendatud ettevõtluskoolitustel, näiteks e-kaubanduse koolitustel.

Sisult personaalsem koolitustegevus toimub ka mentorklubides, kus on võimalik juba pikaajaliste ettevõtluskogemustega mentoritel saada häid elulisi nõuandeid oma äri alustamiseks. Just eelkäijate kogemustel põhinevad konkreetsed teadmised on tänasel päeval alustavale ettevõtjale oluline stardikapital oma unistuste poole sammumisel.

Meie ligi poolesaja kogenud konsultandi ja mentori nõustamisi on huvilistel võimalik saada nii eesti, vene kui inglise keeles ning tasuta.

Kõige olulisem on aga mitte karta oma äriideed tulla konsultantidega ühiselt arutama. Nagu on öelnud vabaturumajanduse üks tuntumaid apologeete Milton Friedman, on riskeerimine eraettevõtluse üdi. Selleks, et võtta kaalutletud riske, tasub äri alustades võtta sammud ette ka omale lähimasse maakondlikku arenduskeskusesse. Hetkel pakume enda teenuseid veebikanaleid kaudu!

Võta meiega ühendust!

Valitsus kinnitas e-istungil COVID-19 piirangute tõttu kannatada saanud valdkondade toetusmeetmete otsused, millest mahukam osa puudutab Harjumaa ja Ida-Virumaa inimeste toetamist tööandjate kaudu.

Töötukassa kaudu suunatakse Harjumaa ja Ida-Virumaa toetuseks üle 16 miljonit euro

Kompensatsiooni makstakse nendele Harjumaa ja Ida-Virumaa tööandjatele, kelle tegevus on ajavahemikus 28. detsember – 17. jaanuar kehtivate ulatuslike piirangute tõttu tõsiselt häiritud.

Esitatud kava kohasel makstakse tööandjale kompensatsiooni nende töötajate eest, kelle töökoha asukoht on 22. detsembri seisuga töötamise registri kohaselt Harju või Ida-Viru maakonnas. Tööjõukulud kompenseeritakse tööandja novembri kuu Harjumaa ja Ida-Virumaa töötajate palgakulu põhjal. Kompensatsioon kantakse tööandjate pangakontole. Kompensatsiooni saavad ettevõtted ei tohi ühe kuu jooksul alates toetuse saamisest töötajaid koondada.

Tööjõukulude kompensatsioon on ette nähtud majutus- ja toitlustusettevõtetele, spordiobjektidele, huvitegevusele ja täiendkoolitusele, kultuurile. Kompensatsiooni makstakse üksnes ettevõtetele, kel ei ole riigi ees maksuvõlga või see on 22. detsembri seisuga ajatatud. Tööjõukulude kompensatsiooni maksimaalmäär tööandja kohta on 180 000 eurot.

Toetust makstakse ettevõtjatele ühekordselt ja toetust on võimalik taotleda 2021. a veebruari jooksul e-töötukassa kaudu.

Harjumaa ja Ida-Virumaa füüsilisest isikust ettevõtjate toetamiseks eraldatakse üle 800 000 euro

Valitsuse reservist eraldatakse sotsiaalministeeriumile 813 512 eurot, et toetada Ida-Virumaa ja Harjumaa füüsilisest isikust ettevõtjaid, kelle majandustegevus on valitsuse kehtestatud piirangute tõttu oluliselt häiritud.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu turismisektorile suunatav toetus on ligi 10 miljonit eurot

Turismisektori kriisitoetused suunatakse majutusettevõtete, Tallinna vanalinnas tegutsevate toitlustusettevõtete, Eesti käsitöö- ja suveniiripoodide pidajate ning reisiettevõtete (reisibüroode ja reisikorraldajate) toetuseks. Toetuste suurus ettevõtte kohta on maksimaalselt 60 000 kuni 180 000 eurot sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast, käibekaotusest ja/või tööjõumaksudest.

EAS avab toetused 2021. aasta I kvartalis pärast toetuse määruse kinnitamist ja riigiabi loa saamist Euroopa Komisjonilt.

Meetme rahastamiseks eraldab valitsus reservist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile 5 miljonit eurot.

Lisaks otsustas valitsus suunata 2020. aasta kevadel COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud kaubandus- ja teenindusettevõtjate rendimaksete toetuseks eraldatud vahendite jääk 3 miljonit eurot täiendavalt turismiettevõtete toetamiseks.

Samuti suunatakse turismiettevõtete toetamiseks need 1,9 miljonit eurot, mis on jäänud üle valdkonna kevadisest abimeetmest.

Kultuuri ja spordivaldkonna toetused

Valitsuse reservist eraldati kultuuriministeeriumile 3,7 miljonit eurot Harjumaa ja Ida-Virumaa kultuuriettevõtete toetamiseks. Abipaketi tingimused sarnanevad kevadisele kultuuri ja spordi kriisipaketile, kuid täpsed tingimused töötatakse välja ja taotlusvoorud avatakse jaanuaris.

Lisaks saavad kultuurikorraldajad, kultuuri ja spordiettevõtted ning organisatsioonid pöörduda töötukassa poole ja taotleda tööjõukulude kompenseerimist perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar eest. Kultuuri- ja spordivaldkonna tööjõukulude kompenseerimiseks on töötukassas vahendid spetsiaalselt planeeritud.

Valitsuse reservist eraldatakse kultuuriministeeriumile täiendavalt 153 000 eurot, et kompenseerida 10. jaanuarini pikendatud piirangutest tulenevat kahju kultuuri ja spordivaldkonnale mujal Eestis.

Toetuste taotlusi menetleb eri valdkondades kas kultuuriministeerium, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Integratsiooni Sihtasutus või Spordikoolituse- ja teabe SA. Palume taotlejatel jälgida kultuuriministeeriumi infokanaleid – kodulehekülge ja Facebooki.

 

Haridus- ja noortevaldkonna toetused

Valitsuse reservist eraldati haridus- ja teadusministeeriumile 2,3 miljonit eurot Harjumaa ja Ida-Virumaa noorte erahuvihariduse ja –tegevuse pakkujate toetamiseks. Vahendite jaotuse põhimõtted otsustatakse eraldi. Haridus- ja noortevaldkonna ettevõtjatele luuakse ka võimalus taotleda töötukassalt tööjõukulude kompenseerimist perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar eest.

Valitsuse reservist eraldatakse ministeeriumile lisaks 441 000 eurot, et kompenseerida piirangutest tulenevat kahju erahuvihariduse – ja tegevuse pakkujatele mujal Eestis.

Kriisitoetus võimaldab toetada erahuvihariduse ja – tegevuse pakkujaid üle Eesti ühekordselt 10 euroga iga õpilase kohta, kõige karmimate piirangutega Ida-Virumaal ja Harjumaal kuni 30 euroga õpilase kohta. Erahuvihariduse pakkujatel on toetuse saamise aluseks Eesti hariduse infosüsteemis toodud andmed õpilaste arvu kohta 10. novembri seisuga. Toetuse saamise soovi kinnitamiseks tuleb jaanuaris täita lihtne elektrooniline vorm. Erahuvitegevuse pakkujad saavad esitada toetuse saamiseks taotluse.

Täpsema info toetuste taotlemise kohta edastavad ministeeriumid uuel aastal.

Kehtestatakse ka piirang mitme toetuse korraga saamise vältimiseks, mis tähendab, et kui ettevõtja otsustab sama perioodi eest taotleda toetust haridus- ja teadusministeeriumi või kultuuriministeeriumi meetmest, siis ta töötukassa kaudu töötasu toetust enam ei saa.