Blogi

I poolaasta

II poolaasta

Aitäh, et olid sel aastal koos meiega!

Kutsume kõiki alustavaid kuid ka juba tegutsevaid ühendusi osalema alustavate vabaühenduste infopäeval Zoomi veebikeskkonnas.

Miks osaleda?

Kahe tunni jooksul annavad maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultandid vastused kodanikuühendusi enim kimbutavatele küsimustele ning tutvustavad kõiki võimalusi, tugiteenuseid, mida me pakume.

Sealhulgas saad ülevaate:

• Tasuta maakondlike arenduskeskuste nõustamisteenusest
• Vabaühenduste erinevatest tuluallikatest
• Erinevatest organisatsioonidest ja keskkondadest

Sul on võimalus osaleda infopäeval järgmistel aegadel:

• 19. jaanuar 2021 kell 10.00 – 12.00 Lisainfo ja registreerimine: https://bit.ly/infopaev1
• 19. jaanuar 2021 kell 16.00 – 18.00 Lisainfo ja registreerimine: https://bit.ly/infopaev2
• 22. jaanuar 2021 kell 14.00 – 16.00 (venekeelne) Lisainfo ja registreerimine: https://bit.ly/infopaev_rus

Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerumine! Infopäeva korraldavad maakondlikud arenduskeskused ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Valitsuse liikmed kiitsid tänasel kabinetinõupidamisel põhimõtteliselt heaks toetusmeetmed täiendavatest piirangutest kõige rohkem kannatada saanud valdkondadele üldmahus üle 5 miljoni euro. Toetuste tingimused täpsustuvad neljapäevaks, mil plaanitakse meetmeid kinnitada valitsuse istungil.

„Koroonaviiruse teine laine on seni räsinud eriti karmilt Ida-Virumaad, kus kehtivad kõrgest nakatumisest tingituna praegu kõige rangemad piirangud,“ nentis peaminister Jüri Ratas.

„Täna kokku lepitud meetmetega toetame majutuse, toitlustuse ja meelelahutustegevuse valdkondi Ida-Virumaal, aga ka kultuuri, loomingu-, kunsti-, samuti sporditegevust ning haridust üle-eestiliselt,“ lisas ta. „Toetades kohapealset ettevõtlust ning selle kaudu Ida-Viru inimesi, pingutame selle nimel, et piirangute majanduslikku mõju maakonnas leevendada. Valitsuse kehtestatavate toetuste eesmärk on tagada inimestele toimetulek ja jätkuvad sissetulekud ning aidata pärast koroonaviiruse kriisi lõppu kohapealsel ettevõtlusel võimalikult kiiresti taastuda.“

Ettevõttetele ettenähtud toetused

 

Ettevõtlusmeetme kaudu toetatakse valitsuse 10. detsembril kehtestatud piirangute tõttu oma tegevuse peatama pidanud Ida-Virumaa ettevõtteid 2,1 miljoni euroga. “Konkreetse toetuse summa välja arvutamisel lähtutakse ettevõtte käesoleva aasta novembrikuu kahekordsest palgakulust. Maksimaalne toetuse summa ühe ettevõtte puhul on 150 000 eurot,” täpsustas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem.

Ettevõtete toetamise puhul tuleb arvestada ka riigiabi aspekti, mis võib pikendada toetuse saamise protsessi ligi ühe kuu võrra.

 

Kultuuri, huvitegevuse ja sporditoetused

 

Valitsuse liikmed leppisid kokku 560 000 euro eraldamises kultuuriministeeriumi valdkonna kaudu kultuuri, huvihariduse ja huvitegevuse toetamiseks, millest 430 000 on ette nähtud Ida-Virumaale ja 130 000 ülejäänud Eestile. Spordivaldkonna, sh treenerite toetuseks eraldatakse 811 000 eurot, millest üle 60 000 Ida-Viru spordiasutustele ja -klubidele. Haridusministeeriumi valdkonna kaudu toetatakse noorte huviharidust ja -tegevust ning eraharidust summas üle 1,5 miljoni euro (sellest 205 000 suunatakse Ida-Virumaa haridusasutustele).

 

„Koroonaviiruse leviku tõkestamise piirangute tõttu on Ida-Virumaal seiskunud nii kultuuri- kui spordielu,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas. „Kultuurivaldkonna ja sportimisvõimaluste mitmekesisuse säilimiseks peame toetama sektori vältimatute kulude katmist.“

Konsulteeri täpsema info saamiseks maakondlike arenduskeskuste konsultandiga, võttes meiega ühendust siin või e-maili info@arenduskeskused.ee kaudu.

Uudis on koostatud 15.12.2020 Vabariigi Valistuse poolt välja saadetud pressiteate põhjal.

 

Maakondlike arenduskeskuste võrgustik kutsus vabaühendusi osalema annetuskastide sotsiaalmeedia kampaanias, mille raames koguti foto- ja videomaterjale omanäolistest annetuskastidest, et julgustada ühendusi annetusi koguma. Kampaania toimus novembrikuu jooksul üle-eestiliste annetamistalgute raames.

Kampaanias osalejate vahel loositi välja 10 raamatut „Eesti seltside 100 aastat“ (autor Jüri Uljas, 2018) ja osalemise alustava ettevõtja baaskoolitusel.

Raamatu loosiõnn naeratas järgmistele ühendustele:

• Karala Selts
• Varjupaikade MTÜ
• Eesti Vaegkuuljate Liit
• Läbi Tähevärava
• Purila küla
• Töötuba Ratastel
• Heategevuse Fond Naeratuse Eest
• Taikse küla
• Inimõiguste Keskus
• Müüsleri ja Köisi Küla Selts

Osalemise alustava ettevõtja baaskoolitusel võitis Karala Selts.

Kõikide võitjatega võetakse lähipäevil ühendust.

 

Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse vabaühenduste konsultant Külli Vollmeri sõnul on ühendustel võimalik tegevuste toetamiseks koguda annetusi, et tagada avalikes huvides tegutsevate ühenduste jätkusuutlikkus.

„Meie kampaania keskendus eelkõige annetuskastidele, sest näeme sageli, kuidas ühendused pelgavad kasti avalikult välja panna või kastiga oma sündmustel ringi liikuda. Kui annetuste kogumisel on selge sõnum ja selle kasutamisel kindel eesmärk, on annetajad lahkemad ning ühendused julgemad,“ selgitab Vollmer.

 

Täna toimuvad üle-eestilised annetamistalgud. Erinevate ühiskondlike probleemide lahendamiseks küsib tuge 155 algatust, mille seast iga annetaja saab leida endale sobiva talgukaardilt aadressil www.annetamistalgud.ee.

“Eesti heategevusühingutele on lõppev aasta toonud palju lisatööd,” ütleb annetamistalgute üks korraldajaid, presidendi vabakonnanõunik Urmo Kübar. “Osa ühinguid on tegutsenud eesliinil, aidates toime tulla viirusekriisist kõige valusamalt pihta saanud gruppidel. Teised jätkasid oma sihtrühmade aitamist varasemast kitsamates tingimustes, kus näiteks inimeste tervise hoidmise huvides tuli ära jätta mitmeid tavapäraseid heategevusüritusi. Annetamistalgud on võimalus neid ühinguid tänada ja toetada, tähistada üheskoos kõike seda, mis Eestis heategijate abil korda saadetud.”

2019. aastal annetati Eestis rekordilised 47 miljonit eurot, kuid viimase World Giving Indexi kohaselt annetab endiselt vaid umbes neljandik elanikest. Annetamistalgute eesmärk on muuta annetamine ühiskonna harjumuspäraseks osaks ning tuua heategevuse juurde rohkem inimesi.

Valdavalt virtuaalselt toimuvatel talgutel koguvad annetusi vabaühendused nii mandrilt kui saartelt, linnadest kui külakogukondadest. Näiteks Kiusamisvaba Kooli toetades viib iga 10-eurone annetus programmi uue lapseni. Eestimaa Sünnitusmajade Toetusfond hoiab annetuste abil ämmaemandate vaimset tervist kõikides Eesti sünnitusosakondades. Kes annetab Arvamusfestivalile, see saab järgmisel festivalil Paides kogeda oma annetuse abil tehtud tänavakunsti. JCI Jõulupuu kutsub tegema jõulukinke vähekindlustatud perede lastele. Maarja Küla kogub toetust muusikastuudio loomiseks. MTÜ Seebihokiturniirid kogub annetusi III seebihokiturniiri korraldamiseks Avinurmes.

Kõik talgud leiab talgukaardilt www.annetamistalgud.ee.

Annetamistalgutega ühineb taas ka Swedbanki ja Heateo Sihtasutuse loodud annetuskeskkond “Ma armastan aidata“, kuhu on koondunud enam kui 50 heategevusorganisatsiooni. Mida rohkem inimesed 1. detsembril annetuskeskkonnas annetavad, seda rohkem panustab ka Swedbank: 10 000 euro täitumisel lisab pank 10 000 eurot, 20 000 puhul 20 000 ning 30 000 ja enama puhul 30 000 eurot. Sel moel soovib Swedbank innustada inimesi annetama ja aidata omalt poolt kasvatada tehtud annetuste mõju.

Annetamistalguid veab eest Vabaühenduste Liit koostöös Vabariigi Presidendi Kantselei ja maakondlike arenduskeskuste võrgustikuga. Sarnane algatus on saavutanud rahvusvahelise menu Giving Tuesday nime all. 1. detsembril ja selle vahetus ümbruses korraldatakse üle maailma kampaaniaid ning üritusi, et leida uusi annetajaid, tugevdada sidet olemasolevatega ning edendada annetamiskultuuri.

2019. aasta annetamistalgutel koguti Eestis 111 kampaania ja ürituse raames kokku 128 000 eurot.

Maakondlike arenduskeskuste võrgustik kutsub vabaühendusi osalema annetuskastide sotsiaalmeedia kampaanias, mille raames kogutakse foto- ja videomaterjale omanäolistest annetuskastidest, et julgustada ühendusi annetusi koguma. Kampaania toimub novembrikuu jooksul üle-eestiliste annetamistalgute raames.

 

Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse vabaühenduste konsultant Külli Vollmeri sõnul on ühendustel võimalik tegevuste toetamiseks koguda annetusi, et tagada avalikes huvides tegutsevate ühenduste jätkusuutlikkus. „Meie kampaania keskendub eelkõige annetuskastidele, sest näeme sageli, kuidas ühendused pelgavad kasti avalikult välja panna või kastiga oma sündmustel ringi liikuda. Kui annetuste kogumisel on selge sõnum ja selle kasutamisel kindel eesmärk, on annetajad lahkemad ning ühendused julgemad,“ selgitab Vollmer.

Osalemiseks tuleb vabaühendusel postitada novembrikuu jooksul foto- või videomaterjal ühenduse  annetuskastist mõnda sotsiaalmeediakanalisse koos teemamärgistega: #annetuskast #annetamistalgud ning lisada info sellest, mille jaoks parasjagu annetusi kogutakse.

Kampaania olulisel kohal on nii ühenduste endi kui ka avalikkuse teadlikkuse tõstmine annetuste kogumisest.  Annetuste kasutamisel on oluline rõhk teavitusel, mida ühendused kogutud annetustega teevad. Eesti Vabaühenduste Liit on koostanud annetuste kogumise hea tava ning maakondlike arenduskeskuste konsultandid lisanud annetuskastide kasutamise meelespea, et kõik osapooled mõistaksid selgelt, miks, mille jaoks, kuidas ja millal annetusi kogutakse.

Annetuste kogumise hea tavaga saab tutvuda siin: https://heakodanik.ee/annetuste-kogumise-hea-tava/  ja annetuskasti kasutamise meelespeaga saab tutvuda kampaania veebilehel: https://www.arenduskeskused.ee/annetuskast/

 

Hariduskonverentsi “Ennast juhtiv ja väärtust loov noor” raames kuulutati täna välja aasta ettevõtlusõppe edendajad 5 erinevas kategoorias. Triin Arva, SA Saare Arenduskeskuse noorte ettevõtluskonsultant Triin Arva pälvis aasta ettevõtlusõppe mentori tiitli.

Triin on oma südameasjaks võtnud, et noorte elu Saaremaal oleks äge ja noored julgeksid ettevõtlusega tegeleda. Juba 10 aastat veab ja koordineerib ta maakonnas noortevaldkonna ettevõtlikkuse ja ettevõtluse tegemisi ning igal aastal üllatab millegi uuega.

Tänavu tegi ta koos Muhu Noortekeskusega noortepäeval ettevõtlusmuinasjuttude töötoa, malevas ettevõtluspäeva ning korraldab koolidega koostöös ettevõtlusprojekte. Peale tööd tegutseb ettevõtlikkuse edendamise eesmärgist lähtuvalt kohalikus külaseltsis.

Triin on 10 aastat vedanud ettevõtluse ja ettevõtlikkuse üritust Saaremaa Päike, mis vältab läbi õppeaasta. Selle raames aset leidvad koolitused ja väljasõidud arendavad noori mitmekülgselt ning programm lõpeb äriideede konkursiga. Triinu on tunnustatud rahvusvahelise koostöö ja ettevõtluse ning meediakirjaoskuse projekti RIBS (Rolling images in business startups) juhtimise eest.

Ta on pälvinud Saare maakonna noortevaldkonna aasta tegija tiitli ja maakonna noortevaldkonna aasta koolitaja tiitli. Triin hoolitseb selle eest, et igas maakonna nurgas oleks keegi, kes noorte ettevõtlikkuse eest seisab ja tehtaks palju koostööd.

 

Statistikaameti andmetel müüs eelmisel aastal viiendik Eesti ettevõtteist oma tooteid veebilehe või elektrooniliste andmevahetuse kanalite (EDI) kaudu. E-kaubanduse kaudu müünud ettevõtete osakaal on viimasel viiel aastal stabiilsena püsinud.

Veebileht on olemas enam kui kolmveerandil ettevõtetest ja neist 19% on internetist tellimise või broneerimise võimalus. Oma tooteid müüs e-kaubanduse veebilehtede kaudu 3% ettevõtetest.

Veebimüügi osakaal oli ettevõtete müügitulust 5%, millest 2% moodustas müük eraisikutele ning 3% müük teistele ettevõtetele ja avaliku sektori asutustele. Müügi osatähtsus veebilehtede kaudu moodustas ettevõtete müügitulust vaid 0,3%.

EDI kanalite kaudu müük tähendab, et tellimus liigub automaatselt tellija tarkvarasüsteemist tema kaubanduspartneri majandustarkvara süsteemi, näiteks kasutatakse seda kaubanduses laovarude kontrollimiseks. EDI kanalite kaudu müüs eelmisel aastal oma tooteid 6% ettevõtteist. Enim kasutasid seda jae- ja hulgikaubanduse, toidu- ning joogitootmise, arvutite, elektroonika- ja optikatööstuse ning keemiatööstuse ettevõtted. EDI-müügi osatähtsus moodustas ettevõtete müügitulust 9%.

Loe täpsemalt Statistikaameti veebileheküljelt.

Esmakordse ettevõtlus-, ettevõtlikkuse ja karjääriõppe konverentsi keskmes on ennast juhtiva ja väärtust loova noore kujunemisteekond ning kooli ja õpetaja võimalused olla sellel teekonnal teadlikuks suunajaks, toetajaks ja oluliseks mõjuisikuks.

4.-5. novembrini toimuva virtuaalse hariduskonverentsi raames tuuakse igasse kooli ja lasteaeda 30+ esinejad, 13 töötuba, 24 head praktikat ja 12 parimat edulugu!

Hariduskonverentsi teine päev, 5. november on kasvanud välja Ettevõtliku Kooli haridusfestivalist ja seetõttu võtame sel päeval fookusesse ettevõtliku õppe.

Kiikame ettevõtlike koolide tagatubadesse ja uurime, millega ettevõtlikus koolis tegeletakse, milliseid projekte õpilased ise ellu viivad ja mis kasu saavad ettevõtliku hariduse põhimõtete järgimisest noored, koolimeeskonnad ja ka kogukond laiemalt.

Veelgi enam, kuulutame välja traditsioonilise Ettevõtliku Kooli edulugude konkursi võitjad ja koolid, kes on saavutanud Ettevõtliku Kooli kuld-, hõbe- või baastaseme. Saame otselülituste kaudu koolidelt küsida, mida standardi saamiseks on tehtud ning mis motiveerib neid selle nimel üldse pingutama. Seega teisel päeval saavad ka kõik uued huvilised infot, mis on õppijate ettevõtlikkuse arendamise võtmetegurid ja kuidas saab abiks olla Ettevõtliku Kooli haridusprogramm.

Konverentsil osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerumine. Tutvu programmiga ja registreeru siin: https://ettevotlusope.edu.ee/konverents/

Konverentsi korraldavad Ettevõtlik Kool, Edu&Tegu ettevõtlusõppeprogramm, Haridus- ja Teadusministeerium, Junior Achievement, Haridus- ja Noorteamet, Tartu Ülikool.

Tänavune Ettevõtlusnädal pakkus julgust, inspiratsiooni ja uusi teadmisi enam kui 10 000 inimesele. Nädala raames toimus üle 200 ürituse. Osalejatele jagasid innustust ja valdkondlikku tarkust enam kui 500 esinejat. Traditsiooniline üle-eestiline Ettevõtlusnädal „Avasta ettevõtlikkuse valem!“ toimus sel aastal 5.-11. oktoobrini.

Veebipõhised sündmused tõid Ettevõtlusnädala inimestele lähemale

Ettevõtlusnädala raames toimus üle 200 temaatilise ürituse. Kõikides Eesti maakondades viidi läbi ettevõtlusega alustama julgustavaid veebiseminare, konverentse, töötubasid ning muudes formaatides üritusi. Suurem osa neist oli osalejatele tasuta. Osalus oli väga aktiivne ning üritused olid täis registreeritud juba Ettevõtlusnädala eel.

Erinevalt varasematest aastatest oli sel korral võimalik paljudest Ettevõtlusnädala üritustest osa võtta veebi vahendusel. Nädala raames toimunud enam kui 200 üritusest oli ligikaudu 25% võimalik osaleda ka veebis. Sündmuste planeerimisel lähtuti igas maakonnas kohapealsetest oludest ja Terviseameti soovitustest. Tagasiside veebipõhistele sündmustele oli väga positiivne – selline lahendus muutis üritused kättesaadavamaks.

„Kuna asukoht ei ole veebipõhiste ürituste puhul oluline, oli Ettevõtlusnädal sel aastal inimestele lähemal ja kättesaadav palju suuremale hulgale Eesti inimestest. Osaleda sai väga mugavalt üritustel üle kogu Eesti ja isegi piiri tagant,“ kommenteeris Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liige Andres Huul. „Tagasiside oli väga positiivne – mitte keegi ei pidanud Ettevõtlusnädalast eemale jääma!“

Ettevõtlusnädala oluliseks osaks on aga ka kontaktvõrgustiku laiendamine ja partnerite leidmine. Ettevõtlusnädala sündmustele tulevad kokku sarnaste huvide ja ambitsioonidega inimesed, kelle jaoks on oluline enda ettevõtlikkuse arendamine. Seetõttu ootavad inimesed siiski ka kokkusaamist ja arutelusid ning kohtumisi kohapeal.

E-kaubandus üha populaarsem

Tänavuse Ettevõtlusnädala üks fookusi oli e-kaubandus. Terve nädala vältel toimusid veebiseminarid olulistel teemadel, millega iga e-kaupleja silmitsi seisab – muu hulgas räägiti e-poe loomisest, turundusest ja eduka strateegia valimisest. Veebiseminarid, kus võtsid sõna oma ala eksperdid ning tuntud Eesti e-kauplejad, osutusid äärmiselt populaarseks. Kõik kohad olid juba seminaride eel varakult täis registreeritud ja huvi e-kaubanduse teemade vastu oli väga suur. Ettevõtlusnädala raames sai e-kaubanduse alal uusi teadmisi pea 2000 inimest.

Tänu veebipõhistele lahendustele õnnestus paljudel ettevõtjatel sel aastal koroonakriisi kiuste oma tegevust jätkata ja isegi uuele tasemele viia. Ettevõtlusnädal näitas, et e-kaubandus on tõusev trend ja Eesti ettevõtjatele on see teema üha olulisem. Seetõttu jätkab ka Maakondlike Arenduskeskuste Võrgustik e-kaubanduse valdkonna arendamisega.

„Oleme lisanud e-kaubanduse teemad alustava ettevõtja baaskoolitusse, et ka need, kes ettevõtluses esimesi samme teevad, mõistaksid juba oma teekonna alguses kui suure potentsiaaliga see valdkond on,“ sõnas Huul.

Võrgustik pakub e-kaubanduse alal teadmisi aga ka juba tegutsevatele ettevõtjatele (https://www.arenduskeskused.ee/e-kaubanduse-koolitused/). „Juba tegutsevatele ettevõtjatele pakume samuti kaht e-kaubanduse programmi – e-kaubanduse baaskursus neile, kes veel ei ole oma äri e-kanalitesse viinud, ning e-kaubanduse kasvuprogramm ettevõtetele, kellel on ambitsioon oma äri kasvatada ning uutele turgudele viia,“ lisas Huul.

 

Muutunud majandus

Ettevõtlusnädala üritused keskendusid sel aastal väga suures osas sellele, kuidas muutunud olukorras hakkama saada. „Koroonapandeemia ja sellega seotud muutused majanduses on mõjutanud väga paljusid Eesti inimesi. Soovime jagada inspiratsiooni ja julgustust kõigile, kes seetõttu tööst ilma jäänud või sissetulekutes kaotanud on,“ selgitas Huul.

Ettevõtlusnädal jagas mitmetel üritustel mõtteid ja teadmisi, kuidas tekkinud raskustest ettevõtliku mõtteviisi abil üle saada – alustada oma ettevõttega või kohaneda muutunud oludega ettevõtlusmaastikul.

Eesti ettevõtja on strateegiline planeerija

Ettevõtlusnädala veebis oli huvilistel võimalik testida oma ettevõtlusgeeni ja teada saada, millist tüüpi ettevõtjad nad on. Suurem osa testi teinutest on ettevõtluses strateegilised planeerijad. Test on jätkuvalt üleval Ettevõtlusnädala veebis (https://ettevotlusnadal.ee/ettevotlusgeeni-test/) ja kõik on oodatud testi lahendama ka edaspidi.

Ettevõtlusnädal on suurim üle-eestiline ettevõtlusüritus, mis toimub igal aastal oktoobrikuu alguses. Ettevõtlusnädalat korraldavad maakondlikud arenduskeskused, juba 15. korda ning see viiakse läbi kõigis 15 maakonnas. Ettevõtlusnädala eesmärk on inspireerida ja julgustada inimesi enda ideid ellu viima, olgu selleks näiteks äriga alustamine, e-poe loomine või mõne uue põneva tootega turule tulemine. Vaata lähemalt: https://ettevotlusnadal.ee/

Ettevõtlusnädal viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.