Hanke pakkumuste esitamistähtaeg on 08.06 kell 12:00. Digiallkirjastatud pakkumisi ootame e-maili aadressile riina.noupuu@arenduskeskused.ee
Hanke dokumendid
Pakkumuse kutseMärksõnad
MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused (reg. nr 80424926) on kuulutanud 26. mail.2020, välja hanke e-kaubanduse koolitusprogrammide läbi viimiseks.
Koolituse eesmärgiks on anda ettevõtjatele, kes plaanivad e-poodi luua ning juba tegutsevatele e-poe pidajatele, vajalikud baasteadmised ning oskused e-poe loomiseks ja selle optimeerimiseks, sh anda teadmised digiturundusest e-poe müügi kasvatamiseks ning parandada peamised e-poe vead.
Kokku toimub 2 koolitusprogrammi, millest üks on alustavatele e-poodnikele ja teine juba edasijõudnutele.
Pakkumuste esitamise tähtaeg on 4. juuni kell 12:00. Pakkumused palume saata e-maili aadressile kaja.laats@arenduskeskused.ee
Pakkumus peab sisaldama täidetud hinnapakkumise vormi (Lisa 1) ning koolitaja CV-d.
Hanke dokumendid
Lisa 1_hinnapakkumise vorm Lisa 2_käsunduslepingu vorm Pakkumuse kutseMärksõnad
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem allkirjastas määruse, mille kohaselt hakkab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium läbi EASi pakkuma täiendavat tuge COVID-19 puhangust kannatada saanud turismiettevõtjatele, et tagada turismisektori ettevõtjate jätkusuutlikkus ning konkurentsivõime kriisijärgses majandusolukorras.
„Kuna turismiettevõtjate tavapärane tegevus on kriisiolukorra tõttu seiskunud, innustame ettevõtjaid vaatama ümber oma olemasolevad ärimudelid ning mõtlema tegevustele, mis aitavad ettevõtte konkurentsivõimet tõsta ja pikemas perspektiivis kriisist võitjana väljuda,“ ütles Siem. „Me ei saa eeldada, et välisturism sel aastal kiiresti taastuks, mistõttu vajame just selliseid toetusi, mis aitaksid kiiremini taastada sise- ja välisturismi teenuste käivet ning samas vähendaksid laiemaid mõjusid ka teistele sektoritele, nagu toitlustus ja transport.“
Määruse kohaselt muutuvad EASi turismiettevõtete ärimudelite rakendamise toetuse tingimused. Ettevõtete projektide omafinantseering väheneb 40%-lt 20%-le ning lisandub täiendav võimalus taotleda väikeprojektide toetusele.
Väikeprojektide toetust hakatakse pakkuma turismiettevõtja eriolukorrast tulenevate mõjude leevendamiseks, tegevuste ümberkorraldamiseks, teenuste või toodete arendamiseks ja turule toomiseks või eriolukorra järgse ärimudeli muudatuse ettevalmistamiseks. Väikeprojektid võivad olla iseseisvad arendused või ka suure turismi ärimudeli arendusprojekti ettevalmistavad tegevused. Väikeprojekti toetuse maht on 5000-20 000 eurot turismiettevõtja kohta.
Varasemalt EASi poolt juba avatud suurprojekti toetus on suunatud uuendatud või uue ärimudeli arendamise ning rakendamisega seotud tegevusteks, et välja arendada ja ellu viia kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid või tehnoloogilisi lahendusi. Suurprojekti toetuse maht on 20 000-200 000 eurot ettevõtja kohta ning toetuse omaosaluse määr langeb 20% peale.
Suur- ja väikeprojektide toetust saab taotleda igas suuruses turismiettevõte (mikroettevõttest suurettevõtteni), samuti sihtkoha arendusorganisatsioonid, erialaliidud ja kohaliku omavalitsuste üksused.
Turismiettevõtjad saavad toetusi taotleda läbi EASi alates 21. maist.
Taotlejatele, kes on juba oma projektitaotlused esitanud, rakendatakse uuendatud toetusemäära tagasiulatuvalt.
Toetuste täpsemad tingimused leiab EASi kodulehelt https://www.eas.ee/teenus/covid-turismiarimudelid/
Link määrusele: https://www.riigiteataja.ee/akt/114052020009
Uudis on koostatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteate põhjal.
Märksõnad
Rahandusminister Martin Helme ettepanekul kiitis valitsus heaks määruse, millega toetatakse ettevõtjaid, kelle kaubandus- ja teeninduspinnad asuvad eriolukorra ajal suletud kaubanduskeskustes. Toetuse summa on kuni 25 protsenti ühe kuu rendimaksest.
„Kaubanduskeskuste poed on kinni olnud juba poolteist kuud, nende käive on kukkunud ja tegevuse taaskäivitamine võib olla keeruline. Meie jaoks on oluline, et piirangute leevenedes suudaksid ettevõtted oma uksed taas esimesel võimalusel avada ja äritegevusega edasi minna – selleks võtame teatud osa nende rendimaksest enda kanda,“ rääkis rahandusminister Martin Helme.
„Oluline on seejuures, et omapoolse soodustuse teeb ka kaubanduskeskus ehk rendileandja ja kaupmees tasub ise samuti osa rendist. See tagab, et edasi tegutsevad elujõulised ettevõtted,“ lisas minister.
Toetust saavad taotleda nendes kaubanduskeskustes asuvad kaubandus- ja teenusettevõtted, mis suleti eriolukorra tõttu tänavu 24. märtsil.
Ettevõtted saavad läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) küsida ühekordset tagastamatut toetust, millega hüvitatakse osaliselt koroonaviiruse puhangust tulenenud kriisikahjud.
Renditoetuse taotlusvooru alguse kohta annab EAS infot oma veebilehel ja e-teeninduses. Toetus makstakse välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsust.
Toetuse põhimõte on, et riik kompenseerib rentnikule rendileandja poolt tehtud soodustusega sama suure osa rendist, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti. Minimaalne toetussumma on 100 eurot.
Ehk kui rendileandja teeb 25 protsendilise rendisoodustuse, siis riik kompenseerib rentnikule veel täiendavalt 25 protsenti rendist ja rentniku lõplikuks kuluks kujuneb 50 protsenti algsest rendist. Oluline on, et vähemalt 25 protsenti rendi summast jääb rentniku kanda.
Lisaks ei tohi toetuse küsija olla sellistes raskustes, et ei vasta riigiabi saamise tingimustele ega suuda tasuda makse.
Toetust ei saa taotleda kaubanduskeskustes asuvad toidukauplused, apteegid, pangakontorid, telekommunikatsiooniettevõtete müügikohad, pakiautomaadid ja postkontorid.
Riigi eeldatav maksimaalne kulu toetusele on 4 miljonit eurot kuus, mis lähtub Eesti Kaupmeeste Liidult saadud andmetest.
Uudis on koostatud Rahandusministeeriumi 8.05.2020 pressiteate põhjal.
Tutvu kõikide kriisimeetmetega siin!Märksõnad
Täna, 30.04.2020, avalikustas KredEx uued kriisimeetmed, millega aidatakse koroonapuhangu tõttu kannatada saanud turismi- ja toitlustusettevõtjaid ning mikro- ja väikeettevõtjaid. Lisaks muudeti juba varem välja kuulutatud kriisimeetmete tingimusi ning töötati välja põhimõtted riiklikult oluliste projektide rahastamiseks. Meetmete rakendamine toimub läbi pankade alates 7. maist.
Alates 7. maist on läbi pankade võimalik taotleda muuhulgas järgimisi uusi kriisimeetmeid (otse KredExi poole pöörduda pole vaja):
Erakorraline käendus majutus- ja toitlustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele, reisibüroodele ning reisikorraldajatele:
Erakorraline väikefinantseeringu käendus mikro- ja väikeettevõtetele.Käenduse eesmärk on võimaldada ettevõtjatele uut finantseeringut COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.
Käendusega on võimalik tagada laenu- ja liisingulepingust tulenevaid ettevõtja kohustusi. KredExi käenduse ulatuseks on kuni 100% ettevõtja laenu summast ja kahjude hüvitamise ülempiiriks pankadele on vastavalt valitsuse otsusele 15% panga poolt kriisimeetmete raames kasutatud KredExi kõigi käenduste summast.
Uute ja olemasolevate teenuste tingimuste ja muu kasuliku infoga saab tutvuda KredExi kodulehel www.kredex.ee/koroona. Vene- ja ingliskeelsed tingimused avalikustatakse kodulehel hiljemalt reede hommikul.
Nii käendus- kui ka laenutaotluste menetluskiirust saavad kõige enam mõjutada ettevõtjad ise. Esmalt tasub ettevõtjal enda jaoks välja mõelda plaan, kuidas kavatsetakse ettevõte kriisist välja tuua, KredEx saab jätkusuutlikke ettevõtteid aidata laenukäenduse või otselaenuga. Mida korralikumalt ja sisukamalt on täidetud taotlused ning lisatud vajalikud dokumendid, seda kiiremini kulgeb taotluse menetlemine.
Ettevõtjal tuleks finantseerimist puudutavates küsimustes pöörduda panka. Äriplaani koostamise ja tegevuste planeerimise jaoks pakuvad nõustamist ja konsultatsioone Maakondlikud Arenduskeskused.
Lisaks töötas KredEx välja tingimused riigi seisukohalt oluliste strateegiliste ettevõtete abistamiseks. Selleks pakub KredEx erakorralist laenu ja laenukäendust maksimaalse summa piiranguta. Teenuste eesmärk on võimaldada ettevõtjatele uusi käibe- ja investeerimislaene COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.
Erakorralisi käendusi hakkas KredEx läbi pankade pakkuma märtsi lõpust ning alates 3. aprillist võetakse vastu erakorraliste käibe- ja investeerimislaenude taotlusi.
Erakorraliste käibe- ja investeerimislaenude osas on KredExile 30. aprilli seisuga laekunud kokku 130 laenutaotlust kogusummas 251 mln eurot.
Lisaks on tänaseks KredExini jõudnud pankadest 53 erakorralist käenduslepingut või –taotlust laenude summas 61 mln eurot ja käenduste summas 33 mln eurot. Tegelik käenduste arv on tõenäoliselt suurem, sest info ei jõua pankadest KredExisse reaalajas.
Lisaks KredExi erakorralistele meetmetele on märkimisväärses ulatuses ettevõtjatele tuge pakkunud Eesti pangad, kes leppisid kokku ühised maksepuhkuse andmise reeglid nii eraisikutele kui ka ettevõtetele. Tänaseks on Eesti pangad andnud maksepuhkusi enam kui 5300 ettevõttele ja edasi lükatud laenu tagasimaksete summaks on ligikaudu 1,47 miljardit eurot.
Uudis on koostatud KredExi 30.04 välja saadetud pressiteate põhjal.
Tutvu kõikide kriisimeetmetega!Märksõnad
Valitsus otsustas eilsel kabinetinõupidamisel kiita heaks Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja EASi poolt välja töötatud kriisimeetmete paketi, mis on suunatud kriisist kannatada saanud turismisektori ettevõtjate ning mikro- ja väikeettevõtjate toetamisele kogusummas 35 miljonit eurot.
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemi sõnul on kriisimeetmete paketi eesmärk leevendada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenevaid majanduslikke raskusi ning tõsta ettevõtjate võimekust kriisist kiiremini väljuda. „Jälgime ka kriisi edasist kulgu ning turusignaale pärast abinõude avanemist, et olla valmis sektorile täiendavat tuge pakkuma,“ lisas Siem.
Majandus ja kommunikatsiooniministeerium hakkab läbi EASi pakkuma otsetoetust majutus-, toitlustus- ja reisiettevõtjatele, turismiatraktsioonidele ja samuti turismiteenuste pakkujatele, kes pakuvad külastajatele elamusteenuseid loodusturismis, kultuuriturismis või aktiivse puhkuse teenuseid. Turismi kriisitoetuse summa on 25 miljonit eurot ning toetuse suurus ettevõtja kohta jääb vahemikku 2000-60 000 eurot sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast, suurusest, käibekaotusest, riigile tasutud tööjõumaksudest ja vajadustest kriisiperiood üle elada.
Et toetada turismiettevõtjaid, kes tegutsevad karantiinis olevatel saartel, on 25 miljoni euro sees eraldi suunatud 1 miljon eurot Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Ruhnu, Kihnu, Muhu ning Manija turismiettevõtjate abistamiseks. Saartele suunatud toetused ei ole otseselt piiratud nendele määratud toetussummaga. Juhul, kui piirkonnast tuleb taotlusi üle 1 miljoni euro, siis kandideerivad ülejäänud taotlused samadel alustel teiste taotlejatega mujalt piirkondadest.
Samuti hakkab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium läbi EASi pakkuma otsetoetust mikro- ja väikeettevõtjatele, mille eesmärk on ühekordse tagastamatu abi andmine COVID-19 puhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks, mis aitaks mikro- ja väikeettevõtjatel tagada oma jätkusuutlikkus toodete ja teenuste pakkumisel ka pärast COVID-19 pandeemia lõppemist. Toetuse kogumaht on 10 miljonit eurot, millest 500 000 eurot on eraldatud saarte (Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Ruhnu, Kihnu, Muhu ning Manija) ja 500 000 eurot Ida-Virumaa mikro- ja väikeettevõtjatele. Toetuse suurus on 3000 ja 5000 eurot ettevõtja kohta sõltuvalt ettevõtte käibe suurusest ning käibekaotusest.
„Kriis on toonud kaasa ulatusliku tellimuste äraütlemise ja nõudluse languse mitte ainult turismisektoris, vaid ka teiste valdkondade ettevõtjate, sh teenindussektori seas. Abinõu on mõeldud just selleks, et mikro- ja väikeettevõtjad saaksid juba kriisi ajal pakkuda näiteks uut teenust või oma tarneahel taastada, et tulu teenida ja oma likviidsust parandada. Samuti selleks, et pärast kriisi end kiiresti uuesti jalule saada ning kriisijärgset nõudlust rahuldada,“ lisas Siem.
Mõlemad EASi otsetoetused on ühekordsed ja taotleda saab ühte kriisitoetust ettevõtja kohta. Toetust taotleda saavate ettevõtete sihtgrupp on suur ning toetuse eelarve maht piiratud, mistõttu menetletakse toetusi nende laekumise järjekorras seni kuni toetust jätkub.
Ettevõtjad saavad otsetoetusi taotleda läbi EASi. Toetuste taotlemine avatakse maikuu alguses pärast toetusmeetmete määruste jõustumist.
Tutvu kõikide kriisimeetmetega!Märksõnad
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on koostöös KredExi ja EASiga välja töötanud abipaketi turismisektori toetamiseks. Turismiettevõtjatel on võimalik saada laenukäendust soodsatel tingimustel KredExist, lisaks saavad väikese ja keskmise suurusega turismiettevõtjad ning turismiteenust pakkuvad mikroettevõtjad taotleda otsetoetust EASist.
„Alates kriisi algusest on turismisektor olnud üks neist sektoritest, kes on saanud kõige kiiremini ja suuremas mahus kannatada ning kohati on ettevõtjate käive kahanenud nulli. Seega on riigipoolne tugi äärmiselt oluline, et meie turismiettevõtjad peaksid vastu kuni olukorra normaliseerumiseni,“ selgitas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu. „Soovin tänada nii ettevõtjaid kui erialaliite, kes on teinud väga tihedat koostööd nii KredExi kui EASiga ning andnud jooksvalt tagasisidet sellest, millised meetmed nende jaoks töötaksid ja millised mitte. See tagasiside on olnud meile väga vajalik, et saaksime disainida ja rakendada abimeetmeid, millest ettevõtjatel ka reaalselt kasu on,“ lisas Karu.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium hakkab läbi KredExi pakkuma soodsaid laenutooteid suurtele turismiettevõtjatele. KredEx hakkab lähinädalatel pakkuma soodsamatel tingimustel erakorralist käendust majutus- ja toitlustussektoris tegutsevate ettevõtjate ning reisibüroode ja reisikorraldajate uutele laenudele. Käenduse eesmärgiks on võimaldada majutus- ja toitlustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele ning reisibüroodele ja reisikorraldajatele uusi käibe- ja investeerimislaene COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks. Käendusega on võimalik tagada laenu- ja liisingulepingust tulenevaid ettevõtja kohustusi.
Lisaks hakkab Majandus ja kommunikatsiooniministeerium läbi EASi pakkuma otsetoetust väikese ja keskmise suurusega turismiettevõtjatele (majutus-, toitlustus- ja reisiettevõtjatele ning turismiatraktsioonidele) ning turismiteenust pakkuvatele mikroettevõtjatele. Turismi kriisitoetuse summa on 25 miljonit eurot ning toetuse suurus ettevõtja kohta jääb vahemikku 2000-60 000 eurot sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast, suurusest, käibekaotusest ja vajadustest kriisiperiood üle elada.
Et toetada turismiettevõtjaid, kes tegutsevad karantiinis olevatel saartel, on 25 miljoni euro sees eraldi määratud 1 miljon eurot Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Ruhnu, Kihnu, Muhu ning Manija turismiettevõtjate abistamiseks. Samuti on määratud eraldi abi 1 miljoni euro ulatuses Ida-Virumaal tegutsevatele turismiettevõtjatele. Toetused, mis on suunatud nii saartel kui Ida-Virumaal tegutsevatele ettevõtjatele, ei ole otseselt piiratud nendele määratud toetussummaga. Juhul, kui piirkonnast tuleb taotlusi üle 1 miljoni euro, siis kandideerivad ülejäänud taotlused samadel alustel teiste taotlejatega mujalt piirkondadest.
Karu märkis, et KredExi ja EASi meetmed on küll välja töötatud, kuid rakendamiseks vajavad veel Euroopa Komisjoni ja vabariigi valitsuse heakskiitu. „Mõistame ettevõtjate põhjendatud soovi toetused kiiresti kätte saada, aga eelnevalt vajame Euroopa Komisjonilt riigiabi luba, mille saadavad EAS ja KredEx läbi rahandusministeeriumi hindamisele käesoleval nädalal. Pärast seda otsustab valitsus aprilli lõpus lõplikult toetuste suunad ja määrad,“ selgitas Karu.
Meetmete täpsed kriteeriumid ja taotlemise tingimused avalikustatakse KredExi ja EASi poolt siis, kui abipakett saab vabariigi valitsuse poolt heakskiidu.
Lisaks on turismiettevõtjatel sõltuvalt profiilist võimalik toetust saada ka EASi teistest meetmetest, Maaelu Edendamise Sihtasutusest ja Töötukassalt.
Uudis on avaldatud 15.04.2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteate põhjal.
Tutvu kõikide kriisimeetmetega!Märksõnad
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium hakkab läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) pakkuma toetust raskustesse sattunud turismisektori ettevõtjatele kriisi võimalikult kiireks ületamiseks ja sektori jätkusuutlikkuse tagamiseks.
„Koroonaviiruse levikust tingitud kriis on pannud raskesse olukorda väga paljud ettevõtjad, iseäranis keerulises olukorras on turismisektor, kus paljud ettevõtted on kaotanud oma käibe isegi kuni sajaprotsendiliselt,“ rääkis väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu.
„Turismisektori päästmiseks on vajalik toetus, mis aitaks neid ettevõtjaid, kelle tegevus on rahvusvahelise reisimise peatumise tõttu seiskunud või saanud oluliselt kannatada. See hõlmab nii majutust, toitlustust kui reisikorraldust,“ selgitas Karu. Ministri hinnangul on kriisis olulisel määral kannatada saanud sektoreid veel ning valitsus jätkab meetmete lisamise ning täiendamisega. „Antud juhul on tegemist ühe näitega sektori-spetsiifilistest meetmete paketist – töö jätkub,“ lisas Karu.
Turismisektori toetamiseks luuakse mehhanism ettevõtjate tõendatud kriisikahjude osaliseks kompenseerimiseks tagastamatu abi korras. Toetusmeetme maht on 25 miljonit eurot.
Turismisektoril on oluline mõju Eesti majandusele. Oluline on tagada turismisektori jätkusuutlikkus üle Eesti, et oleksime edaspidigi konkurentsivõimeline sihtkoht ja sektori töökohad võimalikult suurel määral säiliksid.
Täpsemad toetusmeetme tingimused töötab EAS koos MKM-iga välja lähiajal, konsulteerides ka erialaliitudega.
Kõik kriisimeetmed ettevõtjatele leiab meie koduleheküljelt siit!
Uudis on avaldatud täismahus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 02.04.2020 pressiteate põhjal.
Märksõnad
Maakondlike arenduskeskuste võrgustiku ja Saaremaa Turunduskoja eestvedamisel kaardistati perioodil 18. – 24. märts 2 018 ettevõtja (sh 124 tulu teeniva vabaühenduse) hetkeolukord. Ankeedile vastanud ettevõtjad on tööandjaks 18 741 inimesele üle Eesti. Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik esitas tulemused ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.
Küsitluse tulemusena selgus, et:
- 52,43% vastanud ettevõtjatest usub, et neil tuleb lähiajal töötajaid koondada.
- Kõige enam on oodata koondamisi toitlustuse valdkonnas, kõige vähem finants- ja administreerimisteenuste valdkonnas.
- 74,38% vastanud ettevõtjatest hindavad lähinädalate käibelanguseks 51-100% võrreldes möödunud aasta 6 kuu keskmisega.
- Palga maksmise võimekus vähemalt järgmiseks 3 kuuks on 9,61% vastanud ettevõtetest.
- 54,71% vastanud ettevõtetest on laenu- ja/või liisingukoormus.
Enamik ettevõtteid on küsimustiku täitnud enne riigipoolse abimeetmete paketi kinnitamist.
Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liikme Andres Huule sõnul seisavad väga paljudel ettevõtjatel ees rasked valikud, mida illustreerivad läbiviidud küsitluse tulemused. Huul rõhutab, et ka need ettevõtjad, kelleni kriis veel ei ole jõudnud kogu oma raskuses, peaksid arvestama, et see võib olla ainult aja küsimus.
Huule sõnul on maakondlikud arenduskeskused juba alustanud teenuste uuendamisega, et pakkuda just neid teadmisi ja oskusi, mida ettevõtjad kriisiolukorras vajavad, selleks teeme koostööd nii ettevõtjate kui ka kohalike omavalitsustega. Esialgne ülevaade neist valmib orienteeruvalt aprillikuu keskpaigaks.
Ettevõtjaid oodatakse pöörduma endale lähimasse maakondlikku arenduskeskusesse, kus on võimalik saada tasuta nõustamist ning koostöös konsultandiga panna paika järgmised sammud olukorras hakkama saamiseks. Nõustamised toimuvad alates 13.03 e-kanalite kaudu.
Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikku kuulub 15 maakondlikku arenduskeskust, mis pakuvad tasuta nõustamisteenust ettevõtjatele ja vabaühendustele. Võrgustikus töötab kokku 160 inimest, nende hulgas enam kui 45 ettevõtluskonsultanti.
Lisainfo:
Küsitluse tulemustega saab tutvuda siin: https://www.arenduskeskused.ee/eesti-ettevotete-kriisiabikeskuse-tulemused-2020/
Kõikide kriisimeetmetega saab tutvuda siin!
Märksõnad
Üldkogum: kõik Eesti ettevõtted
Valim ehk vastanute arv: 2018 Autoriõigus: MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused
Andmete kasutamisel palume viidata allikale. Tutvu tulemustega siin!