Blogi

Eesti Töötukassa töötasu hüvitist makstakse töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt oluliselt häiritud. Hüvitis tagab töötajatele sissetuleku ning aitab tööandjatel ajutised raskused üle elada, et ei peaks töötajaid koondama või tegevust lõpetama.

Hüvitise põhimõtted

Hüvitist makstakse, kui tööandja on olukorras, mis vastab vähemalt kahele tingimusele:

• tööandja käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga;
• tööandjal ei ole vähemalt 30% töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda;
• tööandja on vähemalt 30% töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30% või alampalgani.

Hüvitist saavad taotleda nii era- kui avaliku sektori tööandjad, sõltumata ettevõtte suurusest.

Hüvitist makstakse neile töötajatele, kellele ei ole tööandjal kokkulepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud.

Hüvitise suurus:

Hüvitise suurus on 70% töötaja keskmisest kalendrikuu töötasust. Hüvitise maksimumsuurus on 1000 eurot. Tööandja peab lisaks maksma töötajale töötasu vähemalt 150 eurot.

Töötukassalt ja tööandjalt kokku saab töötaja vähemalt alampalga ehk 584 eurot. Kui töötaja sai osalise tööajaga töötamise tõttu alampalgast väiksemat töötasu, siis säilib tema senine sissetulek.

Töötajal on õigus hüvitist saada kuni kahe kuu eest kolmekuulise perioodi jooksul.

Töötukassa tasub hüvitiselt ja tööandja töötasult sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse ning tulumaksu.

Hüvitise taotlemine:

Hüvitise avalduste esitamine avaneb e-töötukassas 6. aprillil.

Lisainformatsioon Eesti Töötukassa veebileheküljelt: https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis

Tutvu kõikide kriimeetmetega ettevõtjatele!

Täida ankeet!

Alates tänasest, 18. märtsist oodatakse ettevõtjaid kui ka vabaühendusi, kes teenivad tulu ja pakuvad teenuseid, täitma ankeeti, mis annab hiljem ülevaate nende vajadustest ja probleemidest. Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik esitab esimese vahekokkuvõte tulemustest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 25. märtsiks. Ettevõtjatele jääb platvorm avatuks ka pärast seda.

SA Saare Arenduskeskus juhataja ja projekti koordinaatori Rainer Paenurga sõnul sai idee alguse osalemisest häkatonil “Hack the Crisis”, kus Saaremaa Turunduskoja initsiatiivil loodi testplatvorm Saaremaa ettevõtjate jaoks. Idee arendati üle-eestiliseks koostöös Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikuga, kuna pilootprojekt näitas ettevõtjate suurt huvi ja vajadust selle järele.

Platvormi kaudu kogutav info aitab paremini mõista ettevõtjate olukorda kriisisituatsioonis, lisaks annab see põhjaliku sisendi kriisiabipaketi väljatöötamiseks ja teisteks tugitegevusteks nagu näiteks maakondlike arenduskeskuste nõustamisteenuseks.

“Veebiplatvormi kaudu tuleb ettevõtjal täita 14 küsimusest koosnev ankeet, mille tulemused jõuavad nii ministeeriumi kui ka kõikide maakondlike arenduskeskusteni, ” selgitab Paenurk. Ankeedi täitmine võtab ettevõtjatel aega keskmiselt 3 minutit.

“Ettevõtted on igaüks oma spetsiifikaga, seetõttu on ka lahendused edaspidises olukorras toimetulekuks erinevad. Meie, maakondlikud arenduskeskused, analüüsime veebiplatvormi kaudu ettevõtjatelt saadavat infot põhjalikult ning jätkame ettevõtjate toetamist ning nõustamist vastavalt ilmnenud probleemidele, ” lisab Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liige Andres Huul.

Eesti ettevõtete kriisiabikeskus on Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku poolt pakutav platvorm Eesti ettevõtetele, kes on saanud majanduslikku kahju COVID-19 viirusepuhangu tagajärjel ning kes vajavad tuge majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks kriisiolukorras. Kriisiabikeskuse idee sai alguse Saaremaa Turunduskoja eestvedamisel 13.-15.03 toimunud kriisihäkatonilt “Hack the Crisis”.

 

Lisainfo:

Koondame järk-järgult ülevaate veebinaridest jt üritustest ning olulisematest otsustest, mis puudutavad ettevõtjate tegutsemist kriisiolukorras. Täiendame informatsiooni jooksvalt ning teavitame piirkondlikke ettevõtjaid kõikide maakondlike arenduskeskuste kanalite kaudu.

1. Töötukassa töötasu hüvitis

Eesti Töötukassa maksab hüvitist töötajatele, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest peatunud. Loe lähemalt, kes saavad hüvitist taotleda siit.

2. Ülevaade KredExi kriisimeetmetest

Tutvu koroonaviiruse tõttu raskustesse sattunud ettevõtete aitamise kriisimeetmetega KredExi kodulehekülje kaudu: https://www.kredex.ee/et/koroona

Kuula järele meetmet tutvustavat webinari! Kuula järele vene keeles meetmet tutvustavat webinari!

3. Eesti Töötukassa ajutiste töökohtade vahendusplatvorm

Eesti Töötukassa on loonud võimaluse ajutiste töökohtade vahendamiseks, et viia kokku tööandjad, kes hetkel vajavad abikäsi, tööotsijatega, kes momendil ei saa oma põhitöökohal tööd teha või kellel praegusel hetkel töökoht puudub.

Tööd pakuvad ettevõtted, kes praegust olukorda silmas pidades vajavad ajutiselt lisatööjõudu.
Online-messi formaat pakub võimalust vahetult tööandjatel ning tööotsijatel suhelda. Tööotsijatel on võimalik esitada küsimusi pakutavate töökohtade ja hüvede kohta ning ka soovitud töökohale kandideerida. Tööandjad, kellel on ootamatult tekkinud vajadus palgata lisajõudu saavad aga kiiresti oma probleemile lahenduse.

Ajutiste töökohtade vahendamise platvormi leiab siit: https://www.onlineexpo.com/ee/ajutised-tookohad/

Lisainfo: info@arenduskeskused.ee

Seoses Vabariigi Valitsuse poolt väljakuulutatud eriolukorraga ning sellest tulenevatest soovitustest vähendada füüsilise kontakti võimalusi on alates 13.03.20 maakondlike arenduskeskuste töö ümber korraldatud!

Konsultatsiooniks võta meiega ühendust siin!

Vabandame ebamugavuste pärast ja loodame mõistvat suhtumist!

Lisainfo: info@arenduskeskused.ee

Ettevõtlik Kool on kaasaegse hariduse kvaliteedimärk, mis on koondnimetus põnevale ja kaasavale õppimise metoodikale ning ühtlasi haridusprogramm, mis toob koolidesse ja lasteaedadesse rohkem iseseisvat ja ettevõtlikku hoiakut, arendab lastes otsustusvõimet ja ärgitab tegutsemishimu.

Haridusprogrammi Ettevõtlik Kool arendusjuhi Heidi Uustalu sõnul mõistetakse tihtipeale ettevõtlikku õpet kui majandusõpetust, kuid tegelikult see nii ei ole. Toome alljärgnevalt välja enamlevinud müüdid ning selgitame seeläbi, mis tegelik ettevõtlik õpe ja Ettevõtlik Kool on.

Müüt nr 1: ettevõtlik õpe on sama, mis ettevõtlusõpe

 

Ettevõtlikkuse all võime mõista inimese omadusi. Ettevõtlikku inimest võib iseloomustada tahan-suudan-teen eluhoiakuga. See ei võrdu äritegevusega või majandusõppega. Ettevõtlikkus ei tee kellestki ettevõtjat (ja ei peagi tegema!), kuid võib selleni viia.

Ettevõtlik õpe on metoodika, mida rakendatakse igas õppeaines kui ka tundide välistes tegevustes, et tuua kooli ja lasteaeda rohkem iseseisvat hoiakut, arendada laste otsustusvõimet ning ärgitada koostöist tegutsemishimu. Need tunnid on loovad, täis õppimisrõõmu ning tulemuslikud, sest teooria on alati ilmestatud päriseluliste näidete ja tegevustega.
Sellise meetodi järgi õpib Eestis 124 kooli ja 15 lasteaeda.

Müüt nr 2: ettevõtlik õpe on “tilu-lilu” ja ei aita matemaatikat õpetada

 

Ettevõtliku õppe eesmärk on valmistada laps ette elueksamiks. See tähendab, et õppimine on eluline, eakohane, parajalt pingutust nõudev juhendatud teekond targemaks, paremaks, osavamaks, ettevõtlikumaks saamisel.

Seetõttu on tekkinud väärarusaam, et ettevõtlik õpe on justkui üks “tilu-lilu”, mis ei anna lapsele midagi, sest see ei õpeta ei matemaatika valemeid ega õigekirja reegleid.

Kuid tegelikult saab ka matemaatikat vägagi ettevõtlikult õppida: ja seda siis, kui matemaatikat vaadatakse kui probleemi lahendamise oskuse õppimisena. Kui õpetaja püstitab teema alguses probleemi – meil on vaja remontida korter (ehitada maja, küpsetada kook vms) ja seda koos lahendama hakata. Selle käigus saab õppida mõõtmist, mõõtühikuid, pindala, ruumala jne … ning lisaks muidugi keskenduda ka üldpädevustele.

Mida rohkem suudame teadmisi, oskusi lõimituna tegeliku eluga lasteni ja noorteni viia, seda paremini me neid eluks ette valmistame ja seda enam on nad valmis tööturu vajadustest lähtuvalt pidevaks terve elu kestvaks õppimiseks.

Müüt nr 3: Ettevõtlikkus on kaasasündinud, seda ei saagi muuta!

 

Kõik lapsed on arenemisvõimelised, see tähendab, et ka nende ettevõtlikkus on arendatav. Ettevõtlikkus on hoiak, mis iseloomustab pealehakkajat, initsiaatorit, elluviijat kui ka inimest, kes on koostööaldis ning vastutustundlik.

Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi teadur Grete Arro on öelnud, et meie kõigi ajud on plastilised, pidevalt muutuvad. See muutumine on suuresti meie kätes, kui oleme (täiskasvanud) ennastjuhtivad õppijad, ja kui me oleme lapsed, siis rohkem meie õpetajate/vanemate kätes.

Aga meie neuroplastilisuse mustrid on erinevad – mina õpin kiiremini trigonomeetriat kui sina, aga sina õpid kiiremini integraalist aru saama kui mina; minul tuleb sulgpall kiiremini, sinul uisutamine. See ei ütle midagi meie kummagi võimekuse kohta nendes valdkondades.

Ettevõtlikkust saab arendada, kui sellega tegeletakse järjekindlalt ja süsteemselt, näiteks, kui õppimine on koolis lapse jaoks ettevalmistus elueksamiks, mitte eksamite eluks. See tähendab, et õppimine on eluline, eakohane, parajalt pingutust nõudev juhendatud pidev teekond targemaks, paremaks, osavamaks, ettevõtlikumaks saamisel.

Ettevõtlik noorte kasvatamiseks on suur roll nii lapsevanematel kui ka lasteaial ja koolil, kus ta käib.

Kui sinu lapse kool või lasteaed kuulub Ettevõtlike Koolide võrgustikku, siis võid õppeasutuse valikuga rahul olla, sest just nendes koolides rakendatakse ettevõtliku õppe metoodikat.

Lugu on avaldatud ERRi portaalis ilmunud artikli alusel.

 

EVEA (Eesti Väikeste ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) nimetas tänasel auhinnagalal “Ettevõtlik vaim 2019” Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku 2019. aasta Ettevõtluse Sõbraks.

Alates 1993. aastast valivad Eesti ettevõtjad EVEA algatusel „Ettevõtluse Sõbra“ tiitli saajaid. “Ettevõtluse Sõbra” tiitli võib omistada aktiivsele riigi-, ühiskonna- või poliitikategelasele või organisatsioonile silmapaistvate teenete ja saavutuste eest era-, ja eriti väikeettevõtluse edendamisel.

Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikule omistati tiitel pikaajalise ja mõjusa tegevuse eest piirkondliku ettevõtluse kui ka vabakonna toetamise ja arendamise eest.

„Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik on taasiseseisvunud Eesti vanim järjepidev riiklik ettevõtluse tugistruktuur, mis pakub tasuta nõustamisteenust nii alustavatele kui tegutsevatele ettevõtjatele, vabaühendustele, haridusasutustele ja kohalikele omavalitsustele igas Eesti maakonnas. Nad mängivad tähtsat rolli uute ettevõtjate kasvatamisel, oma piirkondadesse investeeringute meelitamisel ja ettevõtjate vahelise koostöö arendamisel,“ põhjendas EVEA president Heiki Rits.

Maakondlikud arenduskeskused (MAKid) asutati ühtse võrgustikuna Vabariigi Valitsuse kinnitatud kontseptsiooni alusel 2003. aastal. MAK-ide loomise põhieesmärgiks oli luua riiklik tugistruktuur, mis toetab ettevõtete, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühenduste tegutsemisvõimekuse arendamist ja struktuurifondide tulemuslikku kasutamist. Maakondlikud arenduskeskused (MAKid) on iseseisvad sihtasutused, mis kuuluvad täna kohalikele omavalitsustele ja/või nende liitudele.

Katusorganisatsioon MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused registreeriti 11.10.2017 ja sellesse kuuluvad kõikide maakondade arenduskeskused.

Alates 2019 on MAKid katusorganisatsiooni kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametlikuks partneriks ettevõtlustegevuste ellu viimisel. Kuni 2018 lõpuni koordineeris tegevusi lepingute alusel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Kodanikuühenduste edendamist ja nõustamisteenust pakuvad MAK-id lepingute alusel Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga.

Maakondlikud arenduskeskused pakuvad tasuta nõustamisteenust ettevõtjatele, vabaühendustele, haridusasutustele kui ka kohalikele omavalitsustele igas maakonnas. MAKide eestvedamisel toimub üle-eestiline Ettevõtlusnädal, Ühisnädal ning koordineeritakse haridusprogrammi Ettevõtlik Kool võrgustikku.

2019. a viidi ettevõtluskonsultantide poolt läbi 7 489 nõustamist, erinevatel ettevõtlikkusteadlikkuse suurendamise sündmustel osales 18 310 inimest.
Vabaühendustele toimus 2019. aastal 1 725 nõustamist, 1 099 unikaalsele kliendile.
Ettevõtlik Kool võrgustikku kuulub 124 kooli üle Eesti.

Varasemalt on nimetatud tiitli teiste hulgas pälvinud president Lennart Meri, Eesti Panga president Siim Kallas, majandusministrid Toomas Sildmäe, Liina Tõnisson ja Juhan Parts, justiitsminister Rein Lang, Maksumaksjate Liidu juht Lasse Lehis, ajakirjanikud Igor Rõtov ja Avo Kokk.

Maakondlikest arenduskeksustes pälvib Eesti Vabariigi Presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi Kuldar Leis. Leisile on omistatud tunnustus pikaajalise ja eduka ettevõtluse edendamise töö eest.

Kuldar Leis töötab alates 2017. aastast Kagu-Eestis ettevõtluskonsultandina ja nõustab piirkondlikke ettevõtjaid enda äri edendamiseks, järgmiste suurte sammude tegemiseks. Lisaks sellele peab Leis oluliseks noorte ettevõtlikkuse edendamist ja osaleb hea meelega koolides külalisõpetajana või viib läbi tegevusi, millega noori ettevõtlikkuse pisikuga nakatada. Nii aitab ta nõu kui ka jõuga ettevõtjaid, koole kui ka kogukonda üldse.

Pildil Kuldar Leis. Foto autor: Tauno Tõhk.

President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi 102. sünnipäeva eel riigi teenetemärgid 114 inimesele, kelle pühendumus oma tööle ja kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks. Kõikide teenetemärgi saajatega saab tutvuda ERR uudisteportaalist.

Täna ekspordivad e-kanaleid kaudu Eesti väikestest ja keskmistest ettevõttest vaid 8%, mis paigutab meid Euroopa Liidu riikidega võrreldes pingerea teise poolde. Teisalt eestlaste endi e-ostudest on 45-50% piiriülesed ning see hulk kasvab samamoodi kui kohalikust e-poest ostmine.  Seda enam on oluline, et kohalikud ettevõtjad püsiksid konkurentsis ja kasutaksid ära suurt potentsiaali enda toodete müügiks läbi e-kanalite, olgu selleks siis e-pood või mõni platvorm.

Tänavuse aasta algusest on maakondlikud arenduskeskused ja Eesti E-kaubanduse Liit alustanud koostööd, et tõsta piirkondlike ettevõtjate teadmisi e-kaubandusest ning tutvustada e-kaubandust kui ühte võimalust piiriüleseks müügiks.

E-kaubanduse ja laiemalt e-äri võimalusi tutvustati tänavusel Ettevõtlusnädalal, mil toimusid pea igas maakonnas e-äri teemalised seminarid, konverentsid. Nendelt sündmustelt võttis osa 892 piirkondlikku ettevõtjat ja huvilist. Huvi valdkonna vastu on suur, kuid paljud on takerdunud julguse kui ka teadmiste puuduse taha.
Eelkõige on ettevõtjad toonud välja, et enam on vaja teadmisi nii seadusandlusest kui ka praktilistest digiturunduse koolitustest. Euroopa Parlamendi viimase aja uuringutest selgub samuti, et Eesti ettevõtjad ei kasuta võrreldes Euroopa ametivendadega turunduskanalitena piisavalt agaralt digikanaleid. Peamiselt kasutatakse vaid ühe kanali võimalusi, Euroopa keskmine kaupmees kasutab turundamiseks vähemalt kahte ühismeedia- või digikanalit.

Aasta vältel on toimunud e-kaubanduse alased koolitused ja infopäevad ka maakondlike arenduskeskuste konsultantidele – üle on vaadatud alustava e-kaupleja näidis äriplaan kui ka omandatud teadmisi seadusandluses. Koolitusperioodi käigus on valminud ka teenuseosutajate list, mis on konsultantidele abiks, kui klientidel tekib spetsiifilisemaid küsimusi e-kaubandusega tegelemisel.

Millist abi saab alustav e-kaupleja?

– alustav ettevõtja saab pöörduda endale lähimasse maakondlikusse arenduskeskusesse, et saada nõu ettevõtlusega alustamise kohta.

– saab osaleda videokoolitusel: kuidas alustada e-poega?

– saab tutvuda infomaterjalidega Eesti E-kaubanduse Liidu koduleheküljel.

E-kaubandusega saab tegeleda igalt poolt – selleks ei pea elama linnas, vaid võib meelepärase tegevusega alustada mõnest väiksemast piirkonnast. Julget peale hakkamist!

Maakondlike arenduskeskuste võrgustik kutsub ettevõtjaid 2020. aastal toimuvatele välismesside ühis­külastustele. Järgmisel aastal on planeeritud 10 messikülastust Euroopas. Külastusreiside eesmärk on aidata ettevõtetel välja arendada uusi tooteid ja teenuseid ning asuda eksportima.

Maakondlike arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liikme Andres Huule sõnul on oluline, et ettevõtted hoiaksid ennast kursis valdkondade arengutrendidega ja oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Tema sõnul annab reisidel osalemine võimaluse hankida uusi ideid ning tutvuda messiga enne kui tehakse otsus välja minna eksponendina. Põhjalikum ülevaade erinevatest uutest tehnoloogiatest, toodetest ning turundusvõimalustest aitab suurendada ekspordipotentsiaali.

Tänavu ootavad maakondlikud arenduskeskused ettevõtjaid osalema messireisidel, mis on suunatud nii töötlevale tööstusele, taastuvenergiale, loodusturismile kui ka disainile. Valik on tehtud maakondadest tulnud ettepanekute alusel, et julgustada piirkondlikke ettevõtteid eksportima asumisel.

2020. aastal toimuvad külastused järgmistele messidele:

• biomassi mess„European Biomass Conference & Exhibition“ Prantsusmaal,
• taastuvenergiamess „All-Energy Exhibition & Conference“ Šotimaal,
• loodusturismi mess „Birdfair“ Inglismaal,
• komposiitmaterjalide mess „JEC World“ Prantsusmaal,
• mööblikomponentide tootjate mess „Furnica“ Poolas,
• ökoehituse mess „Futurebuild London“ Inglismaal,
• loodus- ja mahepõllumajanduslike toodete mess „Natural & Organic Products Europe“ Suurbritannias
• tööstusmess „Motek“ Saksamaal,
• sisustus -ja disainimess „Formland“ Taanis,
• tööstusmess „Hannover Messe“ Saksamaal.

Messikülastustest võivad osa võtta kõik Eesti äriregistrisse kantud äriühingud, kes võiksid arenduskeskuste hinnangul vastavast messist kasu saada. Registreerunute hulgast valiku tegemisel on eelistatud  suurema ekspordipotentsiaaliga ettevõtted. Messikülastustega kaasneb omaosalus, reise kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik on suurim üle-eestiline organisatsioon, mis pakub tasuta nõustamist ettevõtjatele, investoritele, mittetulundusühingutele ja kohalikele omavalitsustele igas maakonnas.

Uuri lähemalt SIIT.

Kodanikualgatust ja kodanikuühiskonda tutvustav nädal, Ühisnädal, toimub 26. novembrist kuni 3. detsembrini 2019 üle Eesti.
Maakondlikud Arenduskeskused, kes Ühisnädala tegevusi koos mitmete partneritega korraldavad, kutsuvad üles inimesi märkama vabakonna eestvedajate panust ühiskonna arengusse ning tunnustama  kodanikuaktiivsust ja pealehakkamist.

Siseministeeriumi poolt tellitud vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringu (2019) tulemustest selgus, et uute eestvedajate kasv on aastast-aastasse napp ja ühenduste tegevust tuleks enam märgata ning tunnustada. Maakondlikud arenduskeskused korraldavad oma maakonnas tunnustussündmusi, et tõsta esile piirkondlikke algatusi, ühendusi, asutusi ja eestvedajaid, kes on silma paistnud oma tegevusega.

Ühisnädala lõpetavad üle-eestilised annetamistalgud, mis toimuvad esmakordselt Eestis 3. detsembril. Annetamistalgutel on osalema oodatud kõik vabaühendused, kes soovivad tugevdada enda sidemeid olemasolevate annetajatega või neid juurde leida. Samuti on oodatud kõik soovijad annetama vabaühenduste heaks.

Ühisnädal on kodanikualgatusi tutvustav nädal, mida korraldavad maakondlikud arenduskeskused koostöös arvukate partneritega alates 2012. aastast. Enne seda tähistati igas piirkonnas kodanikupäeva, mille raames korraldati kodanikuühiskonda tutvustavaid sündmuseid.