Tänavuse Ettevõtlusnädala raames, mis toimus 30. septembrist 6. oktoobrini, korraldasid maakondlikud arenduskeskused üle Eesti 70 üritust, millest võttis osa mitu tuhat inimest nii kohapeal kui veebis. Mitmes maakonnas keskenduti noortele ja alustavatele ettevõtjatele.
Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juht Priit Kuuskme sõnul olid populaarsemad kohapealsed sündmused, kus lisaks üldistele ettevõtlusteemadele arutati ka kohaliku ettevõtluse kitsaskohti ning tutvustati toetusmeetmeid, mida omavalitsused ettevõtjatele pakuvad. „Ettevõtlusnädal on suurepärane võimalus tunnustada ettevõtlikku mõtteviisi ja käsitleda piirkondlikke arenguid. Olgu teemaks kestlikkus, tehisintellekt või digitaliseerimine,“ märkis Kuuskme.
Jõgevamaal pälvis enim tähelepanu ettevõtlusviktoriin, milles osales üle 500 noore. Viktoriin andis võimaluse tutvuda ettevõtlusmaailmaga ja õppida raha kasutamise aluseid. Lisaks toimus Jõgevamaal ettevõtlike naiste konverents, kus inspireerivad ettevõtjad, sealhulgas Sandra Sillamaa, jagasid oma ettevõtlusteekonna õppetunde ja edulugusid.
Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juht Janek Kadarik tõi esile Raplamaa majandusfoorumit, kus maakonna omavalitsusjuhid ja ettevõtjad arutasid, kuidas ühiselt ettevõtluskeskkonna arengule kaasa aidata. Ettevõtlusnädalal tutvustati ka maakonna ettevõtteid, inspireeriti noori looma õpilasfirmasid ning käsitleti teemasid nagu majandus, pension, võlad ja pettused. Samuti õpetati e-poe seadistamist ja makselahenduste loomist.
Ida-Virumaal toimunud sündmustest paistsid silma toetusmeetmete infopäev, Narva ärikonverents ja noorte häkaton. Samuti arutati turismi, loovmajanduse ja digitaliseerimise tulevikusuundi ning intellektuaalomandi kaitset ja ettevõtjatele toetuste leidmist. Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juhataja Pille Sööt märkis, et maakonnas toimunud ettevõtlusnädala üritused olid osalejaterohked ja võimaldasid huvilistel süveneda põhjalikumalt üksikutesse teemadesse.
Saaremaa Arenduskeskus viis Saare- ja Hiiumaa ettevõtjad ning avaliku sektori esindajad Tartus toimunud III Eesti Zero Waste konverentsile. Kahel päeval toimunud aruteludes ja töötubades keskenduti jäätmevabade lahenduste rakendamisele. Konverentsil jagati teadmisi ringmajanduse süsteemide kohta, rõhutades biolagunevate jäätmete kogumise ja taaskasutuse tähtsust.
Ettevõtlusnädal, mida on korraldatud juba 19 aastat, on Eesti suurim iga-aastane ettevõtlussündmus, mille eesmärk on edendada ettevõtlust ja ettevõtlikkust kogu Eestis. Selle aasta teema „Muutuste aeg“ rõhutas kohanemisvõimet ja valmisolekut uuendusteks.
Ettevõtlusnädalat koordineerib Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik ja viiakse ellu Euroopa Liidu toel.
Märksõnad
Miks ühe e-poe käive on suurem, kui teisel? Mida tarbija tahab, hindab, kuhu liigub e-kaubandus?
Miks ühe e-poe käive on suurem, kui teisel? Mida tarbija tahab, hindab, kuhu liigub e-kaubandus? Tõnu Väät veab juba 4ndat aastat Eesti E-kaubanduse Liitu ning on suur e-kaubanduse spetsialist trendide, suundumuste, tarbija tunnetuse kui e-kaubanduse maailma arengu kohapealt. Muideks üks peamisi ostu poolelijätmise põhjuseid on sobiliku makselahenduse puudumine või protsessi aeglus/keerukus.
Tõnu teab, milline peab olema e-poe makselahendus Eestis või Rootsis, mida tarbija hindab ning kuidas teda kõnetada. Ta on korraldanud üle 50 e-kaubanduse alase koolituse, 4 Baltikumi ülest Baltic e-Commerce Forumit, kirjutanud sadu artikleid, andnud veel rohkem kommentaare kõikvõimalikele e-kaubandust puudutavatele teemadele.
Tõnu suur südameasi on Eesti ettevõtete aitamine ning laienemisele suunamine. Tema käe all on Eesti E-kaubanduse Liit kasvanud üheks suurimaks Eesti erialaliiduks, mis koondab juba enda alla rohkem kui 500 ettevõtet ja e-poodi. Liit annab välja Turvalise Ostukoga usaldusmärgist, korraldab 4x aastas E-smaspäeva kampaaniat, kogub statistikat, avaldab uudiseid, trende ja korraldab koolitusi.
9.05 toimunud veebiseminaril ”Reaalajamajandus kui digitaalne terviksüsteem“ andis Tõnu ülevaate e-makselahendustest, trendidest, järelmaksust ehk kõigest, mida peaks e-äris maksete poolelt teadma.
Seminari järelevaadatav videosalvestus on nüüd saadaval!
Märksõnad
Jaan Õmblus on Statistikaameti juhtivanalüütik, ta on tehniliselt vastutav ettevõtete elujõulisuse indeksi projekti eest ning eksperimentaalstatistika tiimi eestvedaja, mille eesmärk on otsida statistika tegemise uusi võimalusi, et selle kasutajad saaksid huvitava ja vajaliku info kätte kiiresti ja mugavalt.
Oma esimese hariduse omandas Jaan Õmblus majanduses (M.A.), teise hariduse informaatikas (M.Sc.), praegu Tartu Ülikooli Arvutiteaduse Instituudi doktoriõppes informaatika erialal.
Tegevuslikult taustalt olnud Jaan Õmblus olnud nii Tartu Ülikooli majandusteaduskonna õppejõud kui ka ettevõtja. Äris tegelenud ettevõtete ülevõtmise ja restruktureerimise valdkonnas, seeläbi on ta puutunud kokku väga erinevate tegevusaladega.
Olles ettevõtte elujõulisuse indeksi projekti eestvedaja, oskab Jaan Õmblus ettevõtjatele anda nõu, kuidas ettevõtete elujõulisuse indeksi abil välistada sattumist riskantsetesse olukordadesse ja välistada ettevõtte võimalikud makseraskused.
Millest seminaril räägime:
- räägime, millist väärtust aitab luua tehisintellekti toomine ettevõtte juhtimisse ja kuidas see tegelikult ettevõtet aidata saab, kuidas tagada, et tehisintellekt pakub mõistlikke lahendusi;
- analüüsime, kas ja kuidas on võimalik tehisintellekti abi kasutada reaalajas, kui kiirelt suudab tehismõistus reaalselt nõu anda;
- kuidas tehisintellekti sissetoomine aitab siluda suhteid teiste osapooltega: pankadega, maksuametiga, muude regulaatoritega; mis on kõige selle juures edaspidi riigi roll.
Jaan Õmblus astus üles 09.05 toimunud veebiseminaril “Reaalajamajandus kui digitaalne terviksüsteem”.
Seminari järelevaadatav videosalvestus on nüüd saadaval!
Märksõnad
Meie digiriik on nii võimekaks arenenud, et nii kodanikud kui ka ettevõtjad saavad keskenduda rohkem digiriigi poolt pakutud teenustele ning nende taustal toimuv andmevahetus on tänaseks just kui enesestmõistetav.
Eesti andmevahetuskiht X-tee on meie digiriigi oluline vundament. Meie digiriik on nii võimekaks arenenud, et nii kodanikud kui ka ettevõtjad saavad keskenduda rohkem digiriigi poolt pakutud teenustele ning nende taustal toimuv andmevahetus on tänaseks just kui enesestmõistetav. Tegelikkuses liigub nende teenuste taustal üle X-tee miljoneid andmepäringuid päevas, mida tehakse turvaliselt erinevate infosüsteemide ja rakenduste vahel.
Meie riigi- ja erasektori asutustel on võimalik standardlahendusena kasutusele võtta ja liidestuda X-teega, et teostada turvalist ja tõestusväärtust tagavat andmevahetust. Asutused ei pea hakkama analüüsima, arendama ja testima ise mõnda lahendust, kui neil tekib vajadus näiteks rahvastiku- või äriregistrist andmete pärimiseks. Piisab ainult kui liituda X-teega, seadistada X-tee lüüs ehk X-tee turvaserveri komponent ning sõlmida andmeid või infosüsteemi omava asutusega andmeteenuse kasutamise kokkulepe, mille alusel andmevahetust teostada.
Asutused ei pea mõtlema sellele, kuidas andmed mõnest infosüsteemist saadakse vaid saavad keskenduda sellele, mida nende andmetega saab teha ja milliseid teenuseid luua. Huvi X-tee vastu on jätkuvalt kasvamas, sest iga kuu liituvad X-teega uued asutused, kes soovivad teistelt asutustel andmeid pärida või ise uusi andmeteenuseid luua.
Tänaseks on X-teega liitunud üle 1260 erineva asutuse ning nende poolt on X-teel pakutud üle 4700 andmeteenuse. Nii lai valik andmeteenuseid tähendab suuremat tõenäosust, et just sinu äriprotsessi tõhustamiseks vajalikud andmed on andmeteenustena X-tee kaudu juba saadaval.
Taavi Meinberg on Riigi Infosüsteemi Ametis X-teega tegelenud aastast 2017, millal liikus Riigi Infosüsteemi Ametis praktikandi rollist X-tee teenushalduriks. Teenushaldurina sai Taavi väga põhjalikult tutvuda X-tee tehnilise poolega ning selle alus tehnoloogiaga X-Road. Nagu öeldakse, nõustades ja õpetades teisi õpib ka ise väga palju ning X-tee liikmetele tehnilist tuge pakkudes ja servereid hallates saigi temast selle valdkonna spetsialist.
Tänaseks on Taavi Meinberg X-tee tootejuhi rollis ning panustab koos oma meeskonnaga X-tee ökosüsteemi visiooni loomisesse ning töötab selle realiseerimise nimel.
Vaata Taavi Meinbergi videokoolitust!
Märksõnad
Kuidas kaasaegseimaid tehnilisi võimalusi kasutada ettevõtte äriprotsesside tõhustamisel.
Margus Tammeraja on Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimehena seisnud üle kaheksa aasta raamatupidajate huvide eest
Margus Tammeraja on Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimehena seisnud üle kaheksa aasta raamatupidajate huvide eest ja aidanud kaasa uuendustele arvestusalal. Automatiseerimise ja digiteerimise osas on Margusel aastakümnete jagu praktilisi kogemusi nii majandustarkvara kui e-arve teenuste pakkujana. Raamatupidamisettevõtte Robby & Bobby partnerina on ta detailideni kursis, kuidas kaasaegseimaid tehnilisi võimalusi kasutada ettevõtte äriprotsesside tõhustamisel.
Margus on oma üle 35-aastase karjääri jooksul olnud nii väiksemate kui suuremate majandustarkvarade juurutaja, aidanud käima lükata e-arvete operaatori eArvekeskus (tänane Finbite) ja loonud arvete menetluslahenduse FitekIn (täna Unifiedposti portfellis olev rakendus). Margus on aidanud oma tarkvaralahendusi pakkudes kaasa tuhandete Eesti ja ka naaberriikide raamatupidajate töö tõhusamaks muutmisele, hoides samal ajal silmad lahti tulevikuvõimaluste suhtes. Selle üheks näiteks on ka e-arved ja nende roll tuleviku reaalajamajanduse tuleku kiirendamisel.
Tallinna Tehnikaülikooli (toonase TPI) tööstusraamatupidamise eriala lõpetanuna on Margusel selge arusaamine ja vajalikud taustateadmised raamatupidamisest. Oma artiklites, kommentaarides ja intervjuudes rõhutab Margus alati, et raamatupidajatel on jätkuvalt kanda tähtis roll meie majanduses ning raamatupidajad peavad olema ise uuendusmeelsed ja eestvedajad kõiges, mis vähendab ettevõtjate halduskoormust ja aitab neil olla tõhusamad ja keskenduda kasumi teenimisele läbi väärtuspakkumise.
Märksõnad
Äriidee käimalükkamisel on tähtis läbi mõelda ka see, milliseid ressursse sa tegevusega alustamiseks vajad.
Peamised ettevõtte käivitamiseks vajalikud ressursid on ruumid ehk tegevuskoht, töövahendid ja inimesed. Vahel mainitakse samas loetelus ka raha, kuigi see pole otseselt ressurss, vaid vahend vajalike ressursside soetamiseks.
Millised need ressursid aga täpsemalt olema peavad, sõltub juba iga ettevõtja tegevusalast.
Tegevuseks vajalikud ruumid
Tegevuskohta ja ruume valides alusta sellest, et mõtled läbi, millised ruumid sinu äriidee elluviimiseks sobivad – kas vajad lisaks kontorile ka tootmisruume ja laopinda või piisab sulle ühest kontorilauast ja koosolekuruumist, nii nagu paljud ühiskontorid tänapäeval pakuvad.
Äripinna valik võib mängida suurt rolli äri õnnestumisel. Näiteks kaubanduses on väga oluline, kus sinu kaubanduspind asub. Mõne tegevusvaldkonna juures võib tähtis olla veel ka parkimisvõimaluse olemasolu või koht, kus saab mugavalt kaupa maha ja peale laadida. Ettevõttes, kus teenindatakse korraga mitmeid kliente, tuleb mõelda ka selleks sobiva ruumiplaneeringu peale, samuti uste laiusele, ratastooliga ligipääsetavusele jne.
Eestis on teatud valdkondades tegutsemisele kehtestatud erinõuded. Äriidee ja vajalike ressursside läbimõtlemisel uuri juba ennetavalt, kas ja millised piirangud sinu valdkonnas kehtivad.
On ka selliseid tegevusalasid, kus äripinna olemasolu ei olegi nii tähtis. Näiteks sotsiaalmeedia spetsialistina tööd tehes võid töötada ka teiselt poolt maailma, kaugtööd tehes aga igapäevaselt istuda hoopis kohvikus või kodukontoris.
Valides tegevuskohta, mõtle alati paar sammu ette – kas tulevased ruumid võimaldavad sealsamas tegutseda ka näiteks aasta, paari pärast? Või kas mahud pinnale ära, kui sinu ettevõte peaks laienema?
Töövahendid
Töövahendid, mida ettevõtlusega alustades vajatakse, võivad valdkonniti olla väga erinevad. Enne kui midagi neist ostma asud, vaata kriitilise pilguga üle – ehk on sul või mõnel sinu tuttaval midagi neist juba olemas.
Võibolla soetasid endale just hiljuti uue arvuti või siis vedeleb sinu sõbral kasutult mõni seade, mida sina saaksid oma ettevõtte töös ära kasutada. Taaskasutus ettevõtte algusfaasis on väga nutikas. Nii jätkub sul rahalisi vahendeid esimestel kuudel ka näiteks turunduseks ja muudeks investeeringuteks.
Pärast seda, kui oled selgeks saanud, mis olemas, pane järgmiseks kirja need asjad, mida sul on juurde vaja. Lisa neile maksumused, samuti see, kust neid hankida.
Sealt edasi jaga töövahendite loetelu kaheks:
vahendid, mida sul on kohe kindlasti vaja juba nüüd ettevõtlusega alustamisel
vahendid, mille soetamisega kannatab veidikene oodata.
See nimekiri aitab paika saada, kui suurt eelarvet sul on esialgu töövahendite soetamiseks vaja. Samuti näed ära, kui suure rahasumma peaksid vahendite soetamiseks planeerima tulevasteks perioodideks.
Inimesed
Ettevõtte asutamine ja edasine arendamine nõuab väga erinevaid oskuseid. Ühes inimeses on neid kõiki üsnagi raske leida. Õnneks ei eelda keegi, et peaksid kõigega üksinda toime tulema.
Üks võimalus on palgata töötajad, aga see ei ole alati ettevõtlusega alustamisel võimalik. Seega vaata enda ümber ja leia inimesed, kes saaksid sind aidata kas oma erialaste teadmistega, mida sa vajad, või on nad valmis sind igal ajal ära kuulama, arvamust avaldama.
Neutraalset kõrvalseisja pilku saab sulle pakkuda ka maakondliku arenduskeskuse ettevõtluskonsultant. Selleks leia lähim arenduskeskus ja lepi kokku tasuta kohtumine, et saaksime juba kõigest rääkida lähemalt.
Märksõnad
Vabaühendustel ja sotsiaalsetel ettevõtetel on Eestis täita oluline roll avalike teenuste osutamisel ning sotsiaalse ettevõtluse arendamisel.
Vabaühendustel ja sotsiaalsetel ettevõtetel on Eestis täita oluline roll avalike teenuste osutamisel ning sotsiaalse ettevõtluse arendamisel. Vabaühenduste poolt pakutavate teenustega käivad kaasas mõned müüdid, millest peamisem on, et vabaühendused ei tohi tulu teenida. Õnneks ongi see vaid müüt ja iga pakutava teenuse või müüdava toote eest on õigus ka vabaühendusel tasu küsida.
Kuidas aga määrata tootele või teenusele õiglane hind?
Et teada saada, millised on toote või teenusega kaasnevad kulutused, vajaminevad ressursid, kes on meie kliendid ja kuidas nendeni jõuda, on vaja läbi mõelda ärimudel ja koostada selle põhjal finantsprognoosid.
Tihtipeale arvatakse, et ärimudeli ja finantsprognooside koostamine on vaid ettevõtjate pärusmaa. Tegelikult annab äriplaani koostamine hea ülevaate ka ühendustele sellest, kuidas kujundada õiglane hind ning milliseid tegevusi tuleb oma toote või teenuse turule toomiseks teha.
Abiks on ärimudeli ja finantsprognooside koostamine
Lääne-Harjumaal tegutsev MTÜ Toetus, mis pakub elanikele psühholoogilist ja logopeedilist nõustamist, osales Harjumaa vabaühendustele suunatud omatulu teenimise tugipogrammis, mille tulemusena korrigeeriti teenuste hindasid.
Ühenduse juhataja Liisi Rokk julgustab kõiki ühendusi, kes teenuseid pakuvad, finantsprognoose koostama: „Tabelite täitmine on üsna töömahukas ja esmapilgul võib tekkida soov selle täitmisest loobuda. Kindlasti tasub prognoosidega lõpuni tegeleda, sest nii on kõik numbrid reaalselt silme ees, saab arvutada, mis teenus ja millises mahus on kasumlik ning võimalikud kitsaskohad on selgelt nähtavad.“
MTÜ Toetuse meeskond vaatas enda teenused ka sisuliselt üle, võttes aluseks koostatud finantsprognoosi. Selle tulemusel hakati suure nõudlusega logopeedilise nõustamise teenust, lisaks personaalsele nõustamisele, pakkuma ka gruppidele – korraga kuni 6 lapsele. Nii oli võimalik teenuste hinnad muuta paindlikumaks ning vaadata üle spetsialistide töötasud.
Läänemaal tegutsev MTÜ Risti Huvi juhatuse liige Tiina Ojamäe osales seevastu maakondlike arenduskeskuste Alustava ettevõtja baaskoolitusel, mille käigus koostati ühendusele äriplaan. Äriplaani kirjutamise vajadus tekkis ummikseisus kui korraldati koolitusi, õpitubasid, müüdi käsitöötooteid, kuid siiski elati nö peost suhu. Ühendus oli mitu kuud isekeskis välja töötanud Risti Loomemaja teenuste hinnakirja: võrreldi oma hindu küll ühe konkurendi, küll teisega. Ühel päeval otsustati ühtede, teisel päeval teiste hindade kasuks ja reaalne elu oli veel kolmandat moodi.
Risti Loomemaja perenaise Tiina Ojamäe sõnul vaadati äriplaani koostamisel üle kõik tooted ja teenused, mille tulemusena on nüüd täpselt teada, milliseid tegevusi ja kui palju tuleb kuu jooksul pakkuda, et kahjumisse ei jääks.
“Julgeme nüüd oma toodete-teenuste eest küsida õiget hinda, sest teame, millistest kuludest meie tegevus koosneb ja oleme kursis, millised on meie konkurentide hinnad. Enne ei julgenud me palgalistest töötajast unistadagi, aga nüüd teame, millistel tingimustel ja millal me palgatöötajani võime jõuda,” ütleb Ojamäe.
Seega on ühenduse poolt toodet või teenust pakkudes väga oluline läbi mõelda ja selgelt kalkuleerida: kõik kulud, mis toote ja teenuse pakkumisega kaasnevad ja igapäevaselt tekivad; võimalikud arenduskulud.
Kui teenuse pakkumisega kaasnevaid kulusid pole läbi arvutatud ning seetõttu pakutakse neid alla omahinna, võib ühel päeval leida end olukorrast, kus head töötajad on lahkumas, puudu on töövahenditest vms.
Jätkusuutlikuks toimimiseks ja õiglase hinna määramiseks tasub konsulteerida maakondlike arenduskeskuste konsultantidega, kes aitavad teid igas maakonnas.
Märksõnad
MAK võrgustik kutsub ettevõtjaid registreeruma välismesside ühiskülastustele. Registreerimine on avatud erinevale Euroopa messidele. Ühiskülastuste eesmärk on aidata ettevõtetel välja arendada uusi tooteid ja teenuseid ning asuda eksportima.
MAK-võrgustiku tegevjuhi Andres Huule sõnul on oluline, et ettevõtted hoiaksid ennast kursis valdkondade arengutrendidega ja oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Tema sõnul annab messidel osalemine võimaluse panna aluse koostööle välispartneritega ning suurendada ekspordi potentsiaali.
Tänavu ootavad maakondlikud arenduskeskused ettevõtjaid osalema sisustus- ja disainimessidele, samuti toidutööstuse, puidutööstuse ja elektroonikatööstuse messile.
Messikülastustest võivad osa võtta kõik Eesti äriregistrisse kantud äriühingud, kes võiksid vastavast messist kasu saada. Registreerimine messidele on võimalik kuni kohtade täitumiseni. Messikülastustega kaasneb omaosalus, külastusi kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.