Veel on aega esitada taotlus EISi poolt avatud e-veoselehe andmevahetusteenusega liidestamise toetusmeetmes. Sellekohast täpsemalt infot leiad siit: https://eis.ee/toetused/e-veoselehe-liidestamise-toetus/
20.11 Sillamäe Kutsehariduskeskuses toimuval seminaril keskendume kaubavedude digitaliseerimise teemadele!
Käsitlemist leiavad teemad, mis puudutavad tööstust, logistikat ning uut regulatiivset keskkonda. Seminar annab ülevaate digitaliseerimise vajadusest ja võimalustest, sealhulgas e-veoselehtede lahendustest ning riikliku järelevalve tegevusest. Räägime ka olulistest muudatustest, nagu Euroopas 2027. aastal jõustuv eFTI (Electronic Freight Transport Information) määrus, uus jäätmete veo määrus ja keskkonnamõju hindamine.
Seminaril on kaasatud ka veodokumentide e-teenuseid pakkuvate platvormide esindajad, kes tutvustavad oma innovaatilisi lahendusi, et viia kaubavedude haldus ja logistika uuele tasemele.
Kohapeal saavad osalejad esinejatele küsimusi esitada ja toimub arutelu. Seminar on kõigile osalejatele TASUTA, küll aga on vajalik eelregistreerimine!
ESINEJAD:
Heiti Mering: Digilogistika Keskus
Ulrika Hurt: Digilogistika Keskus
Mattias Malk: ybil.io – eCMR ja TMS lahendus tootmis- ja veoettevõtetele.
Külli Kerem: Waybiller
Leili Kristovald: e-MTA ICS2
Lauri Lusti: LiveSoft
Ajakava:
12:30-13:00 kogunemine ja tutvumine
13:00-15:30 seminari ettekanded ja arutelud
14:15-14:30 kohvipaus
14:30-15:30 jätkuvad ettekanded ja arutelud
15:30 seminari lõpp
15:30-17:00 Sillamäe Sadama ühiskülastus
- Koolituse tüüp: SAALISEMINAR, eesti keeles ja venekeelse sünkroontõlkega
- Koolituse asukoht: Sillamäe Kutsehariduskeskuse aula, Tallinna mnt 13, Sillamäe
- Korraldajad: Maakondlikud Arenduskeskused MTÜ koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Ida-Viru Ettevõtluskeskusega
- Sihtgrupp: logistika ja transpordi ettevõtte omanikud, juhatuse liikmed, arendajad, finantsjuhid
- Osalemine: Osalemine on tasuta
- Kontakt: info@arenduskeskused.ee
Seminar viiakse ellu koostöös Ida-Viru Ettevõtluskeskusega, Reaalajamajanduse projekti raames ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.
————————————————————————————————————————————
В наше непростое время, когда сектор логистики и грузовых перевозок сталкивается с многочисленными проблемами, особенно важно найти новые решения и возможности.
В свете изменений на рынке и растущих потребностей мы приглашаем вас принять участие в семинаре, на котором мы поделимся нашими знаниями о цифровизации грузовых перевозок и возможностях финансирования.
Мы расскажем об электронной транспортной накладной (e-CMR), государственном надзоре и важных законодательных изменениях, в том числе о Положении об электронной информации о грузовых перевозках (eFTI), которое вступит в силу в Европе в 2027 году, о новом положении о перевозке отходов и об оценке воздействия на окружающую среду.
Докладчики:
- Хэйти Меринг и Ульрика Хурт – Центр цифровой логистики
- Маттиас Мальк, ybi.io – решения по eCMR и TMS
- Ивар Мерило – менеджер по продукту Waybiller
- Лейли Кристовальд – налогово-таможенный департамент / e-MTA ICS2
Программа:
- 12:30–13:00 Сбор участников
- 13:00–14:15 Доклады и обсуждения
- 14:15–14:30 Кофе-пауза
- 14:30-15:30 Доклады и обсуждения
- 15:30 Окончание семинара
- 15:30–17:00 Посещение Силламяэского порта
Семинар на эстонском языке с синхронным переводом на русский.
Участие в семинаре бесплатное, но необходима предварительная регистрация. Присоединяйтесь к нам, чтобы получить самую свежую информацию о цифровизации грузовых перевозок и будущем отрасли!
Семинар на эстонском языке и с синхронным переводом на русский.
Место проведения: Ида-Вируский Центр Профообразования Силламяэ (Tallinna mnt. 13, Силламяэ)
Märksõnad
Tänavuse Ettevõtlusnädala raames, mis toimus 30. septembrist 6. oktoobrini, korraldasid maakondlikud arenduskeskused üle Eesti 70 üritust, millest võttis osa mitu tuhat inimest nii kohapeal kui veebis. Mitmes maakonnas keskenduti noortele ja alustavatele ettevõtjatele.
Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juht Priit Kuuskme sõnul olid populaarsemad kohapealsed sündmused, kus lisaks üldistele ettevõtlusteemadele arutati ka kohaliku ettevõtluse kitsaskohti ning tutvustati toetusmeetmeid, mida omavalitsused ettevõtjatele pakuvad. „Ettevõtlusnädal on suurepärane võimalus tunnustada ettevõtlikku mõtteviisi ja käsitleda piirkondlikke arenguid. Olgu teemaks kestlikkus, tehisintellekt või digitaliseerimine,“ märkis Kuuskme.
Jõgevamaal pälvis enim tähelepanu ettevõtlusviktoriin, milles osales üle 500 noore. Viktoriin andis võimaluse tutvuda ettevõtlusmaailmaga ja õppida raha kasutamise aluseid. Lisaks toimus Jõgevamaal ettevõtlike naiste konverents, kus inspireerivad ettevõtjad, sealhulgas Sandra Sillamaa, jagasid oma ettevõtlusteekonna õppetunde ja edulugusid.
Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juht Janek Kadarik tõi esile Raplamaa majandusfoorumit, kus maakonna omavalitsusjuhid ja ettevõtjad arutasid, kuidas ühiselt ettevõtluskeskkonna arengule kaasa aidata. Ettevõtlusnädalal tutvustati ka maakonna ettevõtteid, inspireeriti noori looma õpilasfirmasid ning käsitleti teemasid nagu majandus, pension, võlad ja pettused. Samuti õpetati e-poe seadistamist ja makselahenduste loomist.
Ida-Virumaal toimunud sündmustest paistsid silma toetusmeetmete infopäev, Narva ärikonverents ja noorte häkaton. Samuti arutati turismi, loovmajanduse ja digitaliseerimise tulevikusuundi ning intellektuaalomandi kaitset ja ettevõtjatele toetuste leidmist. Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juhataja Pille Sööt märkis, et maakonnas toimunud ettevõtlusnädala üritused olid osalejaterohked ja võimaldasid huvilistel süveneda põhjalikumalt üksikutesse teemadesse.
Saaremaa Arenduskeskus viis Saare- ja Hiiumaa ettevõtjad ning avaliku sektori esindajad Tartus toimunud III Eesti Zero Waste konverentsile. Kahel päeval toimunud aruteludes ja töötubades keskenduti jäätmevabade lahenduste rakendamisele. Konverentsil jagati teadmisi ringmajanduse süsteemide kohta, rõhutades biolagunevate jäätmete kogumise ja taaskasutuse tähtsust.
Ettevõtlusnädal, mida on korraldatud juba 19 aastat, on Eesti suurim iga-aastane ettevõtlussündmus, mille eesmärk on edendada ettevõtlust ja ettevõtlikkust kogu Eestis. Selle aasta teema „Muutuste aeg“ rõhutas kohanemisvõimet ja valmisolekut uuendusteks.
Ettevõtlusnädalat koordineerib Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik ja viiakse ellu Euroopa Liidu toel.
Märksõnad
2027. aastal jõustub kogu Euroopas eFTI (Electronic Freight Transport Information) määrus, mis loob seadusliku aluse paberivaba kaubaveo teostamiseks EU liikmesriikide vahel. Selle teostamiseks on Eestis loodud mitmeid veodokumentide e-teenuseid, mis juba täna ja tulevikus hakkavad asendama praeguseid paberdokumente.
Tutvustamist leidis ka e-veoselehe liidestamise toetusmeede.
Esinejad:
Ulrika Hurt, Digilogistika Keskus
Heiti Mering, Digilogistika Keskus
Kristiina Niilits, toetuste spetsialist, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS)
- Koolituse tüüp: VEEBISEMINAR
- Koolituse asukoht: online (zoom)
- Korraldajad: Maakondlikud Arenduskeskused MTÜ koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga
- Sihtgrupp: transpordi ja logistika ettevõtte juhid, arendusjuhid
- Osalemine: Osalemine on tasuta
- Kontakt: info@arenduskeskused.ee
Seminar toimus Ettevõtlusnädalal ja viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.
Märksõnad
Kas ettevõtetel on vaid õigus nõuda e-arveid või ka kohustus neid saata?
E-arved muutuvad aina olulisemaks, kuna need võimaldavad kiiremat, täpsemat ja automatiseeritud arveldamist, vähendades vigade ja käsitsi töö mahtu. Raamatupidamise seaduse muudatus toob kaasa nõude kasutada e-arveid, mis standardiseerib arveldamist ja lihtsustab ettevõtjate igapäevatööd.
Koolitusel “E-arvete kohustus tuleb ja jääb” saad ülevaate e-arvete hetkeseisust Eestis ja raamatupidamise seaduse muudatustest, mis puudutavad e-arveid.
Teemad, mida koolitusel käsitletakse:
- Miks meile üldse e-arved?
- Mida toob kaasa raamatupidamise seaduse muudatus?
- Kas õigus e-arveid nõuda tähendab kohustust neid ka saata?
- Kas ettevõtjad on tehniliselt valmis?
- Automatiseerimise tulevik – kuidas e-arved aitavad käibemaksu deklaratsiooni täita?
- RTE piloteerimise meetme tutvustus, voorud on avatud 23.09-01.11.2024
Koolitus toimus Ettevõtlusnädalal ja viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumI toel.
Märksõnad
E-veoseleht ja selle arengud 
2027. aastal jõustub kogu Euroopas eFTI (Electronic Freight Transport Information) määrus, mis loob seadusliku aluse paberivaba kaubaveo teostamiseks EU liikmesriikide vahel. Selle teostamiseks on Eestis loodud mitmeid veodokumentide e-teenuseid, mis juba täna ja tulevikus hakkavad asendama praeguseid paberdokumente. Kuidas andmed on kaitstud ja jagatud, mida tähendab autoriseering ning kuidas e-veokirja teenused aitavad raha kokku hoida, sellest räägime 18. juunil 2024 kell 13-15 toimuval veebinaril.
Oma lahendusi tutvustavad Eesti e-veoselehe platvormid ja Digilogistika Keskus, kes on loonud platvorme ühendava andmevärava.
Märksõnad
E-kviitungi olemus, ajatelg ja väljakutsed
Peamised teemad, millele seminaril osaleja vastused saab
- Mis on e-kviitung?
- E-kviitungi ajatelg ja arengud Eestis ja Soomes
- E-kviitungi väljakutsed, millele otsime lahendusi
Esinejad
Andres Lilleste, Unifiedpost tootejuht ja ITL reaalajamajanduse töörühma juht
Kristiina Niilits, toetuste spetsialist, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), tutvustab avanevat meedet
Mikko Rieger, Soome ekspert e-kviitungi arengutes
Seminari toimumisaeg: 23.05 kell 10:30 – 12:00
Seminari formaat: VEEBIS (ZOOMIS)
Märksõnad
Esinejad:
Seminari juhatab sisse ja modereerib: Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees: katab andmepõhise aruandluse üldisema teema sissejuhatuse: „Mis on andmepõhine aruandlus ja mille poolest see muudab traditsioonilist aruannete ettevalmistamise ja esitamise protsessi?“
Adele Johanson:
„Mida ESG aruandlusnõuded kaasa toovad otsestele aruandekohustuslastele ja kuidas see kandub üle nende partnerettevõtetele? Mida on juba tehtud ja mis on tulemas, (SuSTool, Interregi projekt).
„Kuidas andmed detailsemaks ajada ning mida näiteks erinevate andmeväljade kaudu saab edastada, et kestlikkuseinfo paremini liiguks?“
Andres Aavik, Flowit: ettevõtte kogemuslugu – oli Sustaxo arenduses kaasatud ja nad tegin Flowitiga läbi jalajälje enesehindamise Sustaxo keskkonnas. Jagab kogemust, kuidas nad ettevõttena andmeid kogusid ja miks see neile kasulik oli.
Kristiina Niilits, toetuste spetsialist, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), tutvustab avanevat meedet.
Sihtrühm: väike- ja keskmise suurusega ettevõtete juhid, juhatuse liikmed, finantsjuhid, ostujuhid, müügijuhid, tarneahela juhid, ettevõtte arendusspetsialistid, raamatupidajad.
Seminari toimumisaeg: 30.04 kell 10:00 – 12:00
Seminari formaat: VEEBIS (ZOOMIS)
Märksõnad
E-arve kohustuse mõju raamatupidaja tööle
Koolitusel saad ülevaate e-arvete kasutuse hetkeseisust Eestis. Milles seisneb e-arvete teemat puudutav muudatus raamatupidamise seaduses? Arutame raamatupidamisteenuse pakkujatena, millised mured on raamatupidajate elus “tänu vabadusele” saata arveid suvalises vormis ja e-posti vahendusel. Miks ettevõtjad ei taha/ei vaevu üle minna e-arvele? Kas ja kuidas mõjuvad rohepöördest tulenevad uued aruandlusnõuded mikro- ja väikeettevõtetele ning kuidas e-arved lahendavad võimalikud probleemid. E-arve seos andmepõhise aruandlusega – mis on andmepõhine aruandlus ja mis on selle erinevus võrreldes tänaste traditsiooniliste aruannetega. Kuidas raamatupidamiskirjendis kajastuvad aruandluseks vajalikud tunnused ja millisel moel need jõuavad aruannetesse. Kuidas uued nõuded muuta uuteks võimalusteks raamatupidaja töö tõhusamaks tegemisel. Kuidas raamatupidaja saab aidata ettevõtja halduskoormust vähendada tänu e-arve kohustusele ja andmepõhisele aruandlusele.
Peamised teemad, millele koolitusel osaleja vastused saab – miks osaleda koolitusel?
- Saad kindlustunde, et raamatupidaja on ka digiajastul tähtis roll ettevõtjale eluliselt vajalike tugiteenuste pakkujana
- Saad ülevaate e-arvete hetkeseisust Eestis ja peatselt kehtima hakkavast kohustusest
- Saad teada, kuidas e-arve kohustus muuta endale kasulikuks võimaluseks olla tõhusam
- Saad täiendava põhjuse, miks e-arveid rakendada kohe
- Saad ülevaate mida tähendab andmepõhine aruandlus
- Saad praktilisi nõuandeid, kuidas üldse digiraamatupidamisest maksimum võtta
- Koolituse aeg ja koht:
23.04 ja 25.04 kell 10:30-12:00 VEEBIS - Koolitajad:
Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees
Ulvi Tallo, raamatupidamisbüroo Grow tegevjuht ja partner
Märksõnad
Andmepõhise aruandluse eesmärk on pakkuda võimalust esitada infot riigile vaid üks kord!
Peamised väljakutsed
Kuidas XBRL GL aitab kaasa andmepõhise aruandluse ettevalmistamisele. Miks majandustehinguid kajastavate raamatupidamiskirjendite täiendamine andmepõhiseks aruandluseks vajalikuga on lihtsam kui mõne muu metoodika kasutamine. Kuidas tehniliselt lahendada raamatupidamiskirjendite kajastamine standardsel XBRL GL kujul sõltumata majandustarkvarast. Kas kirjendite agregeerimine on mõistlik teha majandustarkvara tasandil või kasutada jagatud teenust (nt MyCompanyDataService). Milline peab olema asutustepoolne tehniline valmidus XBRL GL kirjendite vastuvõtmiseks.
Miks just XBRL GL?
XBRL GL on info edastamise struktureeritud vorming, mis on XMLi põhine ning sobib äri ja finantsinfo kiiremaks, tõhusamaks ja väiksemate kuludega edastamiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks. Esialgu on lahendatud palga ja tööjõukulude ning maksude infovajadus. Sama struktuuriga on aga võimalik edastada ka kogu EKOMAR ja muud maksuaruanded.
Kõigest lähemalt 25.09 toimunud tasuta online seminaril, kus esinesid:
Valdek Järvepõld, Skriining OÜ programmeerija
Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees
Märksõnad
Eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust majanduse üha suurema digitaliseerumise tingimustes
Ajal, mil ChatGPT ja muud tehisintellekti valdkonna teemad on andnud hoogu juurde aruteludele erinevate ametite asendatavusest tehisaruga, on asjakohane uurida kuidas edeneb reaalajamajanduse suunas liikumine. Reaalajamajanduse all mõistame majandustehingutega seonduvate andmete võimalikult automaatset edastamist ja töötlemist era- ja avaliku sektori infosüsteemides. Eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust majanduse üha suurema digitaliseerumise tingimustes, kus kogu ühiskonna jätkusuutliku arengu tagamisel on vaja teha järjest suurema detailsusega andmete põhjal üha operatiivsemaid otsuseid kõikidel juhtimistasanditel.
Oluline on tagada andmete kvaliteet võttes kasutusele digitaalse tootepassi
Tänapäeva tarbijad eelistavad mugavaid ja operatiivseid võimalusi toodete ja teenuste tellimiseks ning nende eest tasumiseks. Selle eelduseks on palju võimekamad ettevõtetevahelised tarneahela- või maksesüsteemid, mis koos teiste vajalike tehniliste komponentidega sisuliselt ongi aluseks reaalajamajandusele. Parimateks näideteks on siin üleminek masinloetavatele e-arvetele ettevõtetevahelises arveldamises või digitaalsetele makselahendustele e-kaubanduses. Seejuures on omakorda äärmiselt oluline tagada andmete kvaliteet võttes kasutusele digitaalse tootepassi ja rakendades ühtset taksonoomiat majandustehingute detailseimate aspektide eristamiseks, mis on vajalik andmepõhisele aruandlusele üleminekuks.
Praktikas on reaalaajamajanduse komponente erinevates majandusharudes rakendatud juba aastaid ja ettevõtete majandusinfosüsteemid on arenenud tasemele, kus nende töökindlusest sõltub kogu ettevõtte toimimine. Sama lugu on ettevõtete vahel kasutatavate e-tellimuste, e-veoselehtedega või teiste e-dokumentidega, mis kaasavad kõiki tarneahela liikmeid. Tehes tehnilised võimalused kättesaadavaks ja digitaalne asjaajamine kohustuslikuks kõigile ettevõtetele, olemegi tegelikult jõudnud reaalajamajanduseni. Siin on oluline osa majandusinfosüsteemide arendajatel ja tugiteenuste pakkujatel (sh raamatupidamisettevõtted), kelle pakutavad lahendused peavad reaalajamajanduses osalemise tegema mugavaks ka mikroettevõtjatele.
Avaliku sektori suurim panus reaalajamajanduse elluviimisel on tõenäoliselt üleminek andmepõhisele aruandlusele
Avaliku sektori suurim panus reaalajamajanduse elluviimisel on tõenäoliselt üleminek andmepõhisele aruandlusele, mis tugineb standardsel lähenemisel majandustehingute kajastamisele. Eelmainitud ühtne taksonoomia kujutab endast majandustehingute kirjendamiseks vajalike klassifikaatorite süsteemi, mis tagab, et tehingu sisust tulenevalt palub majandusinfosüsteem märkida igale kandereale vajalikud tunnused. Näiteks tuleb müügiarvet koostades märkida mis teenusega on tegemist vastavalt toodete ja teenuste ühtsele loendile. See omakorda lisab vajadusel täiendavad tunnused, mille alusel saab hiljem automaatselt panna kokku aruandeandmete komplekti nii majandusaasta aruande, statistika küsimustike kui ka maksuameti jaoks. Samuti muutub üha olulisemaks kestlikkuse näitajatest aru andmine. Loomulikult saadetakse igale ametile ainult ettenähtud andmed ja tagatakse konfidentsiaalsus (nagu ka tänastes majandusinfosüsteemides).
Tänu andmepõhisele aruandlusele väheneb ettevõtete halduskoormus, sest esitades automaatselt andmekomplekte kaob vajadus tegeleda eraldi kõigi tänaste erinevate asutuste poolt nõutavate aruannetega. Küll aga tekib küsimus, mida avalikus sektoris kogutavate andmetega peale hakatakse ja kas sellest on kasu ka ettevõtjale. Andmete väärindamine võib seisneda operatiivses majanduskeskkonna analüüsis ning ettevõtja võib saada asjakohast infot oma ettevõtte käekäigu kohta võrdluses teiste sama sektori ettevõtetega. Samuti on võimalik prognoosida ettevõtte jätkusuutlikust (nn elujõulisuse indeks) ja uurida millised on olnud sarnastesse olukordadesse sattunud teiste ettevõtete arenguteed, et paremini juhtida ettevõtlusega seotud riske. Juba täna on võimalik saada taustinformatsiooni oma tehingupartnerite kui ka tegelike kasusaajate kohta (tunne oma klienti ehk KYC), mis muudab ettevõtluskeskkonna usaldusväärsemaks.
Kokkuvõttes võime tõdeda, et mitte ükski ettevõte ei saa tegutseda ilma teiste ettevõteteta ja reaalajamajandus aitab kõigil sulanduda üheks üle riigi tõhusalt toimivaks majanduseks.
Maakondlikud Arenduskeskused YouTube kanalil on vaatamiseks veebikoolituste sari erinevatel reaalajamajanduse teemadel ja neid salvestusi saab vaadata omale sobival ajal SIIN.
Samuti on järelevaadatavad I poolaastal toimunud veebiseminaride salvestused ja et nende vaatamine oleks mugav, siis on need salvestatud eraldi teemade/esinejate kaupa.
19.04 toimunud veebiseminari „Ettevõtte andmete väärindamine otsusteks“ salvestused leiab teemade kaupa SIIT
09.05 toimunud veebiseminari „Reaalajamajandus kui digitaalne terviksüsteem“ salvestused leiab teemade kaupa SIIT
Tegevusi viiakse ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.