Digitaliseerimine

Heiti Mering – Eesti on täna Euroopas juhtimas võidujooksu kaubavedude digitaliseerimiseks ja meie ettevõtetel on võimalus saada kasu turu muudatustest, mis arenevad Euroopas kulutulena.

Digitaliseerimisest on räägitud palju ja selle taustal võiks jagada inimesed kahte leeri – ühed, kelle jaoks on see nii igapäevane teema, milles ei ole midagi uut ja nii ei pööra nad sellele erilist tähelepanu. Teised on aga need, kes ei seosta digitaliseerimist oma igapäevase tööga ega pööra samuti sellele tähelepanu. Mõlemal puhul on tarvis selgitada, milles seisneb osapoolte roll, kasu ja kohustused olukorras, kus keegi kolmas on loonud võimalused andmete vahetamiseks digitaalse kanali kaudu.

Tihti puutume kokku olukorraga, kus elektrooniliste dokumentide kasutamise alustamine sõltub suuresti vedaja ja saatja koostööst ning mõlema poole arvamusest. Üsna sagedased on ka juhud, kus veo tellijaks on kauba saaja või ekspediitor. See on täiesti arusaadav, sest enamasti sõltub tellijast, milliseid tingimusi peab vedaja järgima. Dokumentide täitmise, üleandmise ja allkirjastamise aspekt on igaühele enesestmõistetav ning esmapilgul ei ole vaja seda protsessi sujuvamaks muuta. 

 Transpordiettevõtete jaoks on digitaliseerimine kahtlemata positiivne muutus kuid veelgi suurem kasu elektrooniliste veodokumentide kasutamisel on logistikakeskustel ja kaubasaajatel.

Transpordiettevõtete jaoks on digitaliseerimine kahtlemata positiivne muutus kuid veelgi suurem kasu elektrooniliste veodokumentide kasutamisel on logistikakeskustel ja kaubasaajatel, kes ei pea uuesti sisestama andmeid, mis kellegi poolt on juba varem sisestatud ja paberile prinditud. Liikluses olevate veokite kontrollimisel pööratakse palju tähelapanu juhi tööajale ning sama oluline on ka veoki kaal, vältimaks ülekaalulist vedu. Elektroonilise veokirja abil saab muuta veoprotsessi läbipaistvamaks, tõhusamaks ja turvalisemaks kõigi osapoolte jaoks. 

Digitaalne veoseleht on oma olemusel B2B dokument kuid seadusest tulenevalt on selle kontrollimise õigus määratud riigile. Seega suhet vedaja ja veo tellija vahel juhitakse seadusega ning kõik tarneahela lülid peavad olema kaasatud dokumendihaldusprotsessi. 2025 aastal jõustuva eFTI määrusega kohustatakse kõiki Euroopa Liidu liikmesriike, st neid esindavaid volitatud järelevalveasutusi tagama valmisoleku teostada järelevalvet elektrooniliste dokumentide alusel.

Digilogistika Keskus on aidanud nii Eesti ettevõtteid kui eri riikide ametiasutusi, et leida väärtus ja võimalused paberdokumentidest loobumiseks ja ühtsete standardite rakendamiseks.

Heiti Mering tunneb antud valdkonda läbi ja lõhki ja oma esimesed logistikaalased kogemused sai ta juba üle 30 aasta tagasi Eesti Raudteel vagunite infosüsteemi arendamisel ja hilisemas elus on puutunud kokku sadade infosüsteemidega, mis on arendatud nii ettevõtete kui riigihalduse tarbeks. Logistika ja kaubavedude digitaliseerimise võttis Heiti oma südameasjaks 2015. aastal, mil sai algatatud Single Window Eesti initsiatiivgrupp eesmärgiga luua võimalused veose andmete kasutamiseks ühekordse sisestusena üle riigipiiride ja -kõikide veoliikide. Eesti riikliku kiirendi Accelerate Estonia toel sai sellest ideest üle-Euroopalise lahenduse vundament, mis on sisse kirjutatud ka vastavasse määrusse ning selle töö tulemusena sai loodud ka Digilogistika Keskus – kompetentsi keskus ettevõtetele ja riigiasutustele kaubavedude alase informatsiooni käitlemise arendamiseks ühtsete diginõuete alusel. Digilogistika Keskus on aidanud nii Eesti ettevõtteid kui eri riikide ametiasutusi, et leida väärtus ja võimalused paberdokumentidest loobumiseks ja ühtsete standardite rakendamiseks.
Lisaks peab Heiti loenguid ka Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja täidab Transpordi ja Logistika õppekava juhi kohuseid.