Margus on oma üle 35-aastase karjääri jooksul olnud nii väiksemate kui suuremate majandustarkvarade juurutaja,
Kas ettevõtetel on vaid õigus nõuda e-arveid või ka kohustus neid saata?
E-arved muutuvad aina olulisemaks, kuna need võimaldavad kiiremat, täpsemat ja automatiseeritud arveldamist, vähendades vigade ja käsitsi töö mahtu. Raamatupidamise seaduse muudatus toob kaasa nõude kasutada e-arveid, mis standardiseerib arveldamist ja lihtsustab ettevõtjate igapäevatööd.
Koolitusel “E-arvete kohustus tuleb ja jääb” saad ülevaate e-arvete hetkeseisust Eestis ja raamatupidamise seaduse muudatustest, mis puudutavad e-arveid.
Teemad, mida koolitusel käsitletakse:
- Miks meile üldse e-arved?
- Mida toob kaasa raamatupidamise seaduse muudatus?
- Kas õigus e-arveid nõuda tähendab kohustust neid ka saata?
- Kas ettevõtjad on tehniliselt valmis?
- Automatiseerimise tulevik – kuidas e-arved aitavad käibemaksu deklaratsiooni täita?
- RTE piloteerimise meetme tutvustus, voorud on avatud 23.09-01.11.2024
Koolitus toimus Ettevõtlusnädalal ja viidi ellu Reaalajamajanduse projekti raames, Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumI toel.
Märksõnad
E-arve kohustuse mõju raamatupidaja tööle
Koolitusel saad ülevaate e-arvete kasutuse hetkeseisust Eestis. Milles seisneb e-arvete teemat puudutav muudatus raamatupidamise seaduses? Arutame raamatupidamisteenuse pakkujatena, millised mured on raamatupidajate elus “tänu vabadusele” saata arveid suvalises vormis ja e-posti vahendusel. Miks ettevõtjad ei taha/ei vaevu üle minna e-arvele? Kas ja kuidas mõjuvad rohepöördest tulenevad uued aruandlusnõuded mikro- ja väikeettevõtetele ning kuidas e-arved lahendavad võimalikud probleemid. E-arve seos andmepõhise aruandlusega – mis on andmepõhine aruandlus ja mis on selle erinevus võrreldes tänaste traditsiooniliste aruannetega. Kuidas raamatupidamiskirjendis kajastuvad aruandluseks vajalikud tunnused ja millisel moel need jõuavad aruannetesse. Kuidas uued nõuded muuta uuteks võimalusteks raamatupidaja töö tõhusamaks tegemisel. Kuidas raamatupidaja saab aidata ettevõtja halduskoormust vähendada tänu e-arve kohustusele ja andmepõhisele aruandlusele.
Peamised teemad, millele koolitusel osaleja vastused saab – miks osaleda koolitusel?
- Saad kindlustunde, et raamatupidaja on ka digiajastul tähtis roll ettevõtjale eluliselt vajalike tugiteenuste pakkujana
- Saad ülevaate e-arvete hetkeseisust Eestis ja peatselt kehtima hakkavast kohustusest
- Saad teada, kuidas e-arve kohustus muuta endale kasulikuks võimaluseks olla tõhusam
- Saad täiendava põhjuse, miks e-arveid rakendada kohe
- Saad ülevaate mida tähendab andmepõhine aruandlus
- Saad praktilisi nõuandeid, kuidas üldse digiraamatupidamisest maksimum võtta
- Koolituse aeg ja koht:
23.04 ja 25.04 kell 10:30-12:00 VEEBIS - Koolitajad:
Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees
Ulvi Tallo, raamatupidamisbüroo Grow tegevjuht ja partner
Märksõnad
Eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust majanduse üha suurema digitaliseerumise tingimustes
Ajal, mil ChatGPT ja muud tehisintellekti valdkonna teemad on andnud hoogu juurde aruteludele erinevate ametite asendatavusest tehisaruga, on asjakohane uurida kuidas edeneb reaalajamajanduse suunas liikumine. Reaalajamajanduse all mõistame majandustehingutega seonduvate andmete võimalikult automaatset edastamist ja töötlemist era- ja avaliku sektori infosüsteemides. Eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust majanduse üha suurema digitaliseerumise tingimustes, kus kogu ühiskonna jätkusuutliku arengu tagamisel on vaja teha järjest suurema detailsusega andmete põhjal üha operatiivsemaid otsuseid kõikidel juhtimistasanditel.
Oluline on tagada andmete kvaliteet võttes kasutusele digitaalse tootepassi
Tänapäeva tarbijad eelistavad mugavaid ja operatiivseid võimalusi toodete ja teenuste tellimiseks ning nende eest tasumiseks. Selle eelduseks on palju võimekamad ettevõtetevahelised tarneahela- või maksesüsteemid, mis koos teiste vajalike tehniliste komponentidega sisuliselt ongi aluseks reaalajamajandusele. Parimateks näideteks on siin üleminek masinloetavatele e-arvetele ettevõtetevahelises arveldamises või digitaalsetele makselahendustele e-kaubanduses. Seejuures on omakorda äärmiselt oluline tagada andmete kvaliteet võttes kasutusele digitaalse tootepassi ja rakendades ühtset taksonoomiat majandustehingute detailseimate aspektide eristamiseks, mis on vajalik andmepõhisele aruandlusele üleminekuks.
Praktikas on reaalaajamajanduse komponente erinevates majandusharudes rakendatud juba aastaid ja ettevõtete majandusinfosüsteemid on arenenud tasemele, kus nende töökindlusest sõltub kogu ettevõtte toimimine. Sama lugu on ettevõtete vahel kasutatavate e-tellimuste, e-veoselehtedega või teiste e-dokumentidega, mis kaasavad kõiki tarneahela liikmeid. Tehes tehnilised võimalused kättesaadavaks ja digitaalne asjaajamine kohustuslikuks kõigile ettevõtetele, olemegi tegelikult jõudnud reaalajamajanduseni. Siin on oluline osa majandusinfosüsteemide arendajatel ja tugiteenuste pakkujatel (sh raamatupidamisettevõtted), kelle pakutavad lahendused peavad reaalajamajanduses osalemise tegema mugavaks ka mikroettevõtjatele.
Avaliku sektori suurim panus reaalajamajanduse elluviimisel on tõenäoliselt üleminek andmepõhisele aruandlusele
Avaliku sektori suurim panus reaalajamajanduse elluviimisel on tõenäoliselt üleminek andmepõhisele aruandlusele, mis tugineb standardsel lähenemisel majandustehingute kajastamisele. Eelmainitud ühtne taksonoomia kujutab endast majandustehingute kirjendamiseks vajalike klassifikaatorite süsteemi, mis tagab, et tehingu sisust tulenevalt palub majandusinfosüsteem märkida igale kandereale vajalikud tunnused. Näiteks tuleb müügiarvet koostades märkida mis teenusega on tegemist vastavalt toodete ja teenuste ühtsele loendile. See omakorda lisab vajadusel täiendavad tunnused, mille alusel saab hiljem automaatselt panna kokku aruandeandmete komplekti nii majandusaasta aruande, statistika küsimustike kui ka maksuameti jaoks. Samuti muutub üha olulisemaks kestlikkuse näitajatest aru andmine. Loomulikult saadetakse igale ametile ainult ettenähtud andmed ja tagatakse konfidentsiaalsus (nagu ka tänastes majandusinfosüsteemides).
Tänu andmepõhisele aruandlusele väheneb ettevõtete halduskoormus, sest esitades automaatselt andmekomplekte kaob vajadus tegeleda eraldi kõigi tänaste erinevate asutuste poolt nõutavate aruannetega. Küll aga tekib küsimus, mida avalikus sektoris kogutavate andmetega peale hakatakse ja kas sellest on kasu ka ettevõtjale. Andmete väärindamine võib seisneda operatiivses majanduskeskkonna analüüsis ning ettevõtja võib saada asjakohast infot oma ettevõtte käekäigu kohta võrdluses teiste sama sektori ettevõtetega. Samuti on võimalik prognoosida ettevõtte jätkusuutlikust (nn elujõulisuse indeks) ja uurida millised on olnud sarnastesse olukordadesse sattunud teiste ettevõtete arenguteed, et paremini juhtida ettevõtlusega seotud riske. Juba täna on võimalik saada taustinformatsiooni oma tehingupartnerite kui ka tegelike kasusaajate kohta (tunne oma klienti ehk KYC), mis muudab ettevõtluskeskkonna usaldusväärsemaks.
Kokkuvõttes võime tõdeda, et mitte ükski ettevõte ei saa tegutseda ilma teiste ettevõteteta ja reaalajamajandus aitab kõigil sulanduda üheks üle riigi tõhusalt toimivaks majanduseks.
Maakondlikud Arenduskeskused YouTube kanalil on vaatamiseks veebikoolituste sari erinevatel reaalajamajanduse teemadel ja neid salvestusi saab vaadata omale sobival ajal SIIN.
Samuti on järelevaadatavad I poolaastal toimunud veebiseminaride salvestused ja et nende vaatamine oleks mugav, siis on need salvestatud eraldi teemade/esinejate kaupa.
19.04 toimunud veebiseminari „Ettevõtte andmete väärindamine otsusteks“ salvestused leiab teemade kaupa SIIT
09.05 toimunud veebiseminari „Reaalajamajandus kui digitaalne terviksüsteem“ salvestused leiab teemade kaupa SIIT
Tegevusi viiakse ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toel.
Märksõnad
Kuidas kaasaegseimaid tehnilisi võimalusi kasutada ettevõtte äriprotsesside tõhustamisel.
Margus Tammeraja on Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimehena seisnud üle kaheksa aasta raamatupidajate huvide eest
Margus Tammeraja on Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimehena seisnud üle kaheksa aasta raamatupidajate huvide eest ja aidanud kaasa uuendustele arvestusalal. Automatiseerimise ja digiteerimise osas on Margusel aastakümnete jagu praktilisi kogemusi nii majandustarkvara kui e-arve teenuste pakkujana. Raamatupidamisettevõtte Robby & Bobby partnerina on ta detailideni kursis, kuidas kaasaegseimaid tehnilisi võimalusi kasutada ettevõtte äriprotsesside tõhustamisel.
Margus on oma üle 35-aastase karjääri jooksul olnud nii väiksemate kui suuremate majandustarkvarade juurutaja, aidanud käima lükata e-arvete operaatori eArvekeskus (tänane Finbite) ja loonud arvete menetluslahenduse FitekIn (täna Unifiedposti portfellis olev rakendus). Margus on aidanud oma tarkvaralahendusi pakkudes kaasa tuhandete Eesti ja ka naaberriikide raamatupidajate töö tõhusamaks muutmisele, hoides samal ajal silmad lahti tulevikuvõimaluste suhtes. Selle üheks näiteks on ka e-arved ja nende roll tuleviku reaalajamajanduse tuleku kiirendamisel.
Tallinna Tehnikaülikooli (toonase TPI) tööstusraamatupidamise eriala lõpetanuna on Margusel selge arusaamine ja vajalikud taustateadmised raamatupidamisest. Oma artiklites, kommentaarides ja intervjuudes rõhutab Margus alati, et raamatupidajatel on jätkuvalt kanda tähtis roll meie majanduses ning raamatupidajad peavad olema ise uuendusmeelsed ja eestvedajad kõiges, mis vähendab ettevõtjate halduskoormust ja aitab neil olla tõhusamad ja keskenduda kasumi teenimisele läbi väärtuspakkumise.
Märksõnad
Reaalajamajanduse mõju raamatupidajate tööle
Reaalajamajanduse eesmärk on pakkuda nii ettevõtete kui ettevõtete ja riigi vaheline infovahetus võimalikult automaatseks ja loomulikult digitaalseks. Raamatupidajaid puudutab see eelkõige e-käsitöö osakaalu vähenemises – juba täna võimaldavad digiteerimine ja e-arved meil säästa aega andmete sisestuse ja töötlemise arvel. Tulevikusuund on ka klassikalise aruandluse asendamine aruannetes küsitavate andmete esitamisele detailsete või agregeeritud kirjetena, mille alusel saavad erinevad asutused (nt Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet, Äriregister jt) võtta välja just neile olulised detailid. Tulevikus ei esita me enam mitte käibedeklaratsiooni või ei täida EKOMARi küsimustikku, vaid keskendume majandustehingute igapäevase kajastamise õigsuse tagamisele. Kahtlemata näeme oma majandusinfosüsteemides kõiki olulisi näitajaid ka edaspidi traditsiooniliste aruannet kujul, kui see on vajalik, aga aruande esitamiseks puudub vajadus külastada meile nii „armsaks“ saanud erinevaid e-teenuste portaale. Arutleme neil teemadel lähemalt praktilises võtmes ja otseülekannet kuulates on teil võimalik esinejatelt ka küsimusi küsida.
- Koolituse aeg ja koht:
21.11 kell 10.00-11:30, VEEBIS - Koolitajad:
Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees
Tiina Timmotalo, FMJ Raamatupidamisteenused
Märksõnad
E-arvest rääkides tuletan kohe meelde, et e-arve EI OLE PDF-fail e-kirja manuses, vaid raamatupidamissüsteemi automaatselt ilmuv masinloetav dokument, millelt andmed on juba kenasti ostuarve detailvaates näha, Raamatupidajana oled ettevõtjatele asendamatuks toeks paljude neile riigi poolt pandud kohustuste täitmisel – mille hulka kuuluvad kindlasti ka maksude maksmine ja raamatupidamisseaduse järgmine. Selge, et ennekõike tahab ettevõtja keskenduda oma äriprotsessidele, mille jaoks ta üldse oma ettevõtte rajas, mitte kõikvõimalikele kohustuslikele või soovituslikele haldus- või administratiivtegevustele. Siin tulevadki suures osas appi raamatupidamisteenuste pakkujad. Aga selleks, et raamatupidaja oma tugirolli edukalt täidaks, peab ta esmalt läbi mõtlema ja korraldama iseenda töö võimalikult optimaalseks ja tõhusaks. Meie õnneks elame riigis, kus infotehnoloogia võidukäik ja digitaliseerumine on toonud kaasa nii hulga riigipoolseid e-teenuseid kui ka laia valiku digilahendusi, mis aitavad raamatupidajal ettevõtjale nn abi- või tugitegevuste osas abiks olla.
Raamatupidamisteenuste pakkujad on tänases Eestis valdavalt võtnud kasutusele vähemasti mõne raamatupidamisprogrammi, sest käsitsi (või ka Excelis) arvepidamine on kordades aeglasem ja vigade tekkimise võimalused suuremad.
Raamatupidamisteenuste pakkujad on tänases Eestis valdavalt võtnud kasutusele vähemasti mõne raamatupidamisprogrammi, sest käsitsi (või ka Excelis) arvepidamine on kordades aeglasem ja vigade tekkimise võimalused suuremad. Seega on erinevalt ettevõtjatest, keda raamatupidajad teenindavad, digitaliseerumine juba aastaid igapäevane praktika. Pigem on veel jätkuvalt ettevõtjaid, kes kipuvad oma algdokumente raamatupidajale esitama paberkujul – siin on üks lihtsamaid omavahelise asjaajamise tõhusamaks muutmise võimalus: raamatupidaja aitab ettevõtjal minna digitaalse(ma)ks rakendades tänapäevasemaid lahendusi. Seega on raamatupidajal kaks suurt ülesannete rühma – muuta tõhusamaks iseenda töö ja aidata seda teha ka ettevõtjal.
Raamatupidaja jaoks on suur kasu, et tema kliendist ettevõtja müügiarve on kenasti raamatupidamissüsteemis, mis aitab loomulikult kaasa arvepidamise korrashoidmisele ja aastaaruande esitamisele.
Kõige lihtsam on kahepoolset koostööd digitaliseerimisel mõista müügiarve koostamise näitel – ettevõtja peab enda osutatud teenuse või müüdud kauba eest esitama arve. Kuigi tänaselgi päeval on võimalik täita arveblankett paberil, tehakse enamus arveid arvutis. Kas mõnes teksti- või tabeltöötluseprogrammis arve koostamine ja selle printmine või e-postiga saatmine on kõige mõistlikum? Loomulikult mitte, sest arve peab jõudma mitte ainult adressaadini, vaid ka ettevõtja enda raamatupidamisse. Seega pakub nutikas raamatupidaja müügiarve koostamiseks võimaluse enda üles seatud raamatupidamisprogrammis (tavaliselt täiesti tasuta funktsionaalsus), mille puhul tuleb ettevõtjale teha selgeks vaid mõned üksikud töövõtted. Enamuses digilahendustest on juba sisseehitatud ka e-arvete saatmine ja vastuvõtmine, mistõttu jääb ära ka tüütu e-posti kaudu arvete vahetamine. Raamatupidaja jaoks on suur kasu, et tema kliendist ettevõtja müügiarve on kenasti raamatupidamissüsteemis, mis aitab loomulikult kaasa arvepidamise korrashoidmisele ja aastaaruande esitamisele. Raamatupidaja osutab sedasi ettevõtjale üsna lihtsal viisil teene ja aitab tal digitaliseerimisest kasu lõigata, säästes tema aega ja energiat tüütute „pisiasjadega” toimetamise arvelt.
Eeltulenevast näitest ilmneb kuivõrd oluline ja kasulik on raamatupidajal vallata internetipõhiseid digilahendusi ning nende abil aidata ettevõtja protsesse tõhusamaks muuta. Lisaks e-arvete temaatikale, on kasutusel loomulikult netipanga võimalused, kus raamatupidaja saab suure efekti kasutades pangaliideseid andmete automaatseks raamatupidamissüsteemi importimiseks või ettevalmistatud maksekorralduste üles laadimiseks. Samuti on kviitungite-ostutšekkide töötlemiseks hea kasutada rakendusi nagu Costpocket, kus ettevõtja saab koheselt oma ostu eest saadud kviitungi pildistada, sealt digiteeritakse andmed ja edastatakse raamatupidamissüsteemi – suur ajasääst ja paberivabadus ühe hoobiga. Nutikas raamatupidaja pakub lisaks raamatupidamissüsteemi võimalustele ettevõtjale ka muid rakendusi, nt ajahalduseks Funkytime’i, mis võimaldab oma töötunde arveldavatel vabakutselistel jälgida ajakulu ja koostada müügiarveid või hoopis eelarvestamise rakendust VeeRa, mis annab kohese ülevaate eelarve täitmisest. Samuti on väga palju kasu rahakäibe jälgimise ja ennustamise rakendustest (Ebitly, Sisiflow).
Kokkuvõttes – digipädev ja nutikas raamatupidaja suudab tänaseid IT-maailma võimalusi rakendades olla ise tõhusam raamatupidamisteenuse pakkuja ja samas aidata oma klientidest ettevõtete haldussuutlikkust oluliselt tõsta ning lasta neil keskenduda äriprotsessidele ja kasumlikkuse kasvatamisele.
Märksõnad
Ettevõtjana oled lisaks sisulisele ärile vastutav ka mitmete riigi poolt pandud kohustuste täitmise eest, mille hulka kuuluvad kindlasti ka maksude maksmine ja raamatupidamisseaduse järgmine. Kui esimese osas on tõenäoliselt kõigil ettevõtjatel mingid eelteadmised olemas, siis raamatupidamine seondub enamusel pigem oma rahakoti sisu või pangaväljavõtte jälgmisega ning tõenäoliselt ollakse kuulnud ka aastaaruande esitamise kohustusest. Selge, et ennekõike tahab ettevõtja keskenduda sisulisele tööle, mille jaoks ta üldse oma ettevõtte rajas, mitte kõikvõimalikele kohustuslikele või soovituslikele haldus- või administratiivtegevustele. Meie õnneks elame riigis, kus infotehnoloogia võidukäik ja digitaliseerumine on toonud kaasa nii hulga riigipoolseid e-teenuseid kui ka laia valiku digilahendusi, mis aitavad ettevõtjal tõhusamalt nn abi- või tugitegevustega toime tulla.
Praktikas tehakse mistahes äri tulude teenimise eesmärgil ja tore on, kui selleks tehtavad kulud jäävad tuludest madalamaks ehk teenid kasumit.
Ettevõtjana võib sinu äritegevus olla küll täies mahus hästi maalähedaselt materiaalne – olgu see turismitalu pidamine, käsitööõlle pruulikoda, kodukandi parim kohvik või hoopis huvitavate kursuste korraldamine ja nõustamisteenuse pakkumine. Praktikas tehakse mistahes äri tulude teenimise eesmärgil ja tore on, kui selleks tehtavad kulud jäävad tuludest madalamaks ehk teenid kasumit. Eelmainitud rahakäibe jälgimise lihtsaimat vormi kutsutakse kassapõhiseks raamatupidamiseks ehk vaadatakse ainult tegelikke sissetulekuid ja väljaminekuid. Väiksema ettevõtmise puhul võib mõnelgi juhul saada hakkama üksnes sularahas toimetamisega ehk sõna otseses mõttes kassapidamisega, kuid tänapäeval on pea kõigil ettevõtetel ka arveldusarve pangas ehk raha laekub ülekannetega või maksad tarnija arveid ise netipanga kaudu. Seega digitaalsed lahendused puudutavad kõiki ettevõtjaid.
Absoluutselt kõik ettevõtjad peavad algul nimetatud raamatupidamisseaduse kohaselt viima oma ettevõttes sisse arvepidamise, esitama majandusaasta aruannet ning otse loomulikult arvestama ja tasuma makse.
Kuidas olla oma äris veelgi tõhusam – siin on digilahendustel ja sisseostetud tugiteenustel väga oluline roll – ettevõtjal tasub mõelda läbi millistele tegevustele keskenduda ise, seejuures digilahenduste abil ja millised tegevused lasta teha professionaalidel. Absoluutselt kõik ettevõtjad peavad algul nimetatud raamatupidamisseaduse kohaselt viima oma ettevõttes sisse arvepidamise, esitama majandusaasta aruannet ning otse loomulikult arvestama ja tasuma makse. Tänane statistika näitab, et vähemalt 1/3 Eestis registreeritud ettevõtetes jätab aastaaruande esitamata (esialgu ei juhtu ju midagi), mille puhul osa küsitletuist viitas, et tegelikult neil ei ole ka arvepidamist… Siit järeldub, et enamus ettevõtjaid võiksid võtta raamatupidamisteenust. Miks praktikas alati ei jõuta raamatupidamisettevõtte juurde, võib osaliselt olla seotud ka vähese digitaliseerimisega.
Kõige lihtsam on digitaliseerimist mõista müügiarve koostamise näitel – osutatud teenuse või müüdud kauba eest tuleb esitada arve. Kuigi tänaselgi päeval on võimalik täita arveblankett paberil, tehakse enamus arveid arvutis. Kas mõnes teksti- või tabeltöötluseprogrammis arve koostamine ja selle printmine või e-postiga saatmine on kõige mõistlikum? Loomulikult mitte, sest arve peab jõudma mitte ainult adressaadini vaid ka ettevõtja enda raamatupidamisse. Kõige tõhusam viis on koostada müügiarve raamatupidamisteenuse pakkuja poolt üles seatud raamatupidamisprogrammis (tavaliselt täiesti tasuta võimalus), mille puhul tuleb omandada vaid mõned üksikud töövõtted. Enamuses digilahendustest on juba sisseehitatud e-arvete saatmine, mistõttu arve saaja näeb seda otse oma rakenduses ja saab selle lihtsa liigutusega maksmisele suunata. Kui aga müügiarve on kenasti raamatupidamissüsteemis, siis on üldjuhul see läinud ka aastaaruande esitamiseks vajalikku registrisse. Seega saab ettevõtja üsna lihtsal viisil digitaliseerimisest kasu lõigata, säästes oma aega ja energiat tüütute „pisiasjadega” toimetamise arvelt.
Eeltulenevast näitest ilmneb kuivõrd oluline ja kasulik on ettevõtjal valida endale selline raamatupidaja-teenusepakkuja, kes suudab käia kaasas digimaailma uuendustega. E-arve näide on vaid üks eelistest, mida kaasaja „digiraamatupidajad” pakuvad – lisaks on nende tarkvaralahendustes tavaliselt veel muid ettevõtjale igapäevaselt või -kuiselt kasulikke võimalusi – nt ülevaade rahakäibest koos selle ennustamisega (tugineb varasema maksekäitumise analüüsil või ettevõtja enda poolt sisestatud tõenäolisetel andmetel), eelarvestamine, juhtimiseks vajalik aruandlus ja analüüs. Seega tasub ettevõtjal endale raamatupidamisteenust valides uurida lisaks raamatupidamisettevõtte kvaliteedile (eelista „ERK tunnustatud raamatupidamisettevõtte” kvaliteedimärgiga – see on raamatupidajate erialaliidu poolt väljastatud tunnustus, mis kinnitab ettevõtte vastavust üsna rangetele nõuetele, nimekirja leiad siit: https://www.erk.ee), ka ettevõtte digisuutlikkust (kontrollküsimus – kas teie pakutav teenus toetav e-arveid).
Kokkuvõttes – tänaseid IT-maailma võimalusi koos raamatupidamisteenusega rakendades saad oma ettevõtte haldussuutlikkust oluliselt tõsta ning keskenduda oma peamistele äriprotsessidele ja kasumilikkuse kasvatamisele.
Märksõnad
„E-arvest rääkides tuletan kohe meelde, et e-arve EI OLE PDF-fail e-kirja manuses, vaid raamatupidamissüsteemi automaatselt ilmuv masinloetav dokument, millelt andmed on juba kenasti ostuarve detailvaates näha,” ütleb Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees.
Margus Tammeraja on meie poolt läbi viidavate e-arvete ja andmepõhise aruandluse teemaliste seminaride koolitaja. Olles ise nii raamatupidajate erialaliidu juhi kui ka raamatupidamisettevõtte Robby & Bobby partnerina igapäevaselt kursis raamatupidamisteenuse pakkujate rõõmude ja muredega, aitab Margus muuta kõigil raamatupidajatel oma töö tõhusamaks ning lisaks juhendab kuidas raamatupidaja saab olla parem nõustaja oma klientidele-ettevõtjatele. Raamatupidaja rolli on raske ületähtsustada – ilma selle vajaliku teenuseta ei saa pikemalt hakkama ükski ettevõtja, kes tahab, et tal oleks selge pilt oma äris toimuvast, maksud korrektselt arvestatud ja makstud, aruanded esitatud ja arved tasutud.
Margus on oma üle 35-aastase karjääri jooksul olnud nii väiksemate kui suuremate majandustarkvarade juurutaja
Margus on oma üle 35-aastase karjääri jooksul olnud nii väiksemate kui suuremate majandustarkvarade juurutaja, aidanud käima lükata e-arvete operaatori eArvekeskus (tänane Finbite) ja loonud arvete menetluslahenduse FitekIn (täna Uniifiedposti portfellis olev rakendus). Margus on aidanud oma tarkvaralahendusi pakkudes kaasa tuhandete Eesti ja ka naaberriikide raamatupidajate töö tõhusamaks muutmisele, hoides samal ajal silmad lahti tulevikuvõimaluste suhtes. Selle üheks näiteks on ka e-arved ja nende roll tuleviku reaalajamajanduse tuleku kiirendamisel.
Tallinna Tehnikaülikooli (toonase TPI) tööstusraamatupidamise eriala lõpetanuna on Margusel selge arusaamine ja vajalikud taustateadmised raamatupidamisest. Oma artiklites, kommentaarides ja intervjuudes rõhutab Margus alati, et raamatupidajatel on jätkuvalt kanda tähtis roll meie majanduses ning raamatupidajad peavad olema ise uuendusmeelsed ja eestvedajad kõiges, mis vähendab ettevõtjate halduskoormust ja aitab neil olla tõhusamad ja keskenduda kasumi teenimisele läbi väärtuspakkumise.